Nagu hommikustest masendavatest uudistest vähe oleks olnud, ootas mind pärast mõnusat päeva kojujõudmisel teade kauaaegse hea sõbra ootamatust lahkumisest.... Koju kutsuti arestimajade peakaplan Andrus Norak....
Vähe on inimesi, kes lisaks mõtte- ja ametikaaslusele on ka midagi enamat. Andrusega olid esimesed kokkupuuted juba varases nooruses ning ei osanud me kumbki siis veel arvata, et sellest kasvab sügav sõprus. Sõprus, mis ei eeldanud pidevat ninapidi koos olemist, kuid igal kohtumisel tundus, et vahepeal polegi aega kulunud - mõtted haakusid kohe. Muidugi on sellele palju kaasa aidanud tänapäevased suhtluskanalid, mis lubasid teineteise tegemistega pidevalt kursis olla.
Minu ühes blogilistis on üks viljakaimaid blogijaid just Andrus. Viimased jutud seal olid tema maakodust, mida ta väga armastas ning kus plaanis veeta oma pensionipõlve. Kui palju ilusaid kirjeldusi, kui palju plaane, mille teostamine jääb nüüd laste õlule...
Andrus oli ka kirglik kalamees ning eile õhtulgi läks ta sealtsamast maakodust kalale ning hommikul kella viie ajal ta lähedusest leitigi... Arvatavasti ei pidanud süda vastu...
Populaarses suhtluskanalis Facebook polnud Andrus viimasel ajal kuigi aktiivne, aga just seal oli ta teinud ühe testi: Mis sa oleksid looduses? Vastuseks oli meri... Mere lähedalt ta oma igavesse koju kutsutigi...
Kui otsisin oma pildikogust Andruse pilti, avastasin, et polegi ühtegi korralikku, tuli teise pildi pealt lõigata. Ikka arvad ju, et aega küll.... Aga Andruse aeg siinpoolsuses on nüüd läbi....
1 kommentaar:
Lohutagu Sind sõnad tema blogist pealkirja all "Elutöö" (katkend):
"kuna taevases Jeruusalemmas pole merd aga on elava veega jõgi siis mina lähen kohe matkale
taevase kanuuga et teada saada kuhu see jõgi siis ikkagi suubub
ja püüda tahan ma forelli
hõrku hõrnast sellest jõest
igale oma"
Postita kommentaar