Kaua võib?

Hoiatus: lugu on megapikk, palun varuge kannatust :)

Viipekeele tõlketeenusest on siin blogis mitmel korral juttu olnud. Ikka ja jälle lükatakse kõik konstruktiivsemad otsused selle taha, et Tallinna linnal pole ju raha ja pealegi - hankisime teile odavama teenuse, tunde saite ka juurde, mis teil ometi häda on?

Mai alguses pöördus meie poole ajakirjanik Tallinna häälekandjast Pealinn, sooviga saada vastused mõnedele küsimustele ning nende põhjal siis üks arvamuslugu kirjutada. Kiri (ja lisakiri) siis selline:

Tere,

info jõudis minuni abilinnapea Merike Martinsoni koosolekult Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga. Ja kuna mulle näis teema huvitav, siis mõtlesin tõepoolest, et see tasuks lahtikirjutamist.
Lugu on plaanis avaldada järgmises, 9. mai numbris, nii et loomulikult sooviksin vastuseid võimalikult ruttu. Üldiselt oleks viimane tärmin neljapäev, aga kuna ma neljapäeval olen toimetusest eemal, siis hiljemalt homme lõunaks sooviksin ikkagi mingil (kas või väga lühidal) kujul vastust saada. Meie huvi ei ole küll kellelegi hinnangut anda, aga mind ennast ärritab, et üks ettevõte on teenusest peaaegu monopoli kujundanud ja laob igal aastal sellele hinda juurde. Samas – äkki ma olen valesti aru saanud?

Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.
Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.
* Ometi kuulsin, et kurdid ei ole uue teenuseosutajaga rahul. Miks? Milliseid konflikte või suhtlemistõrkeid on teil ette tulnud?
* Kas teie eelistaksite Viipekeeletõlkide OÜ-d? Miks?
* Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?
* Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?
* Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?
* Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.

Sellele kirjale vastasime üsna kiiresti ja põhjalikult, sest sooviti lugu avaldada juba 9.mail. Päris viimasel hetkel, kui vastused olid juba saadetud, teatati, et ikka nii ruttu ei jõua, sest teine osapool on ajahädas ja omapoolseid kommentaare ei jõua esitada. Seega lugu pidi ilmuma 16.mai lehes. Ei ilmunud. Mõtlesime, et lihtsalt ei mahtunud lehte, ootasime veel nädalakese - ikka ei midagi. Nüüd on meil juba kuri kahtlus, et seda artiklit ei kavatsetagi kirjutada või siis vähemalt mitte sellesse lehte - ei näita see ju meie linnaviletsust kuigi heas valguses..

Aga vastus siis selline:

Lp. Sirje Rattus!

Vaatasin Teie nn. “tükeldatud” küsimusi ja leian, et on väga raske ammendavalt ja

mitmetahuliselt vastata sellistele küsimustele. Pean kõigepealt taustinformatsiooni

jagama, siis saab alles konkreetselt vastata...

Eesti Kurtide Liit alustas umbes 20 aastat tagasi üleeestilise tõlketeenuse süsteemi

väljaarendamisega, sest varem polnud selgepiirilist viipekeele tõlketeenuse

osutamist praeguses tavamõistes. 1950. aastatel loodi tõlkidele esimesed ametikohad

(nimetusega "miimikatõlk") kurtide keskuses, ettevõtetes ja klubides. Kuna tõlgi roll

oli määratlemata, siis tegid tõlgid kõike, mida kas kurdid või kuuljad osapooled vajasid.

Eesti taasiseseisvumise algperioodil lagunes vana tõlkesüsteem ning kujunes uus

süsteem. Reguleerimata kutselt mindi järk-järgult üle reguleeritud kutsele.

Projektide toel sai alguse viipekeeletõlgi kutse teoreetiline ettevalmistamine

ning tänasel päeval on viipekeeletõlk kahe keele ja kultuuri vahendaja, kes tagab

tõlkesituatsioonis kõigile osapooltele keelelise võrdsuse.

Suurimaks edusammuks tihedas koostöös Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja Eesti

Keele Instituudiga võib pidada Keeleseaduse täienduste jõustumist 1.märtsist 2007.a. ja

seeläbi eesti viipekeele kui iseseisva keele tunnustamist. Olulisteks arenguteks 16.juunil

2005.a. kehtima hakanud eesti viipekeeletõlgi kutsestandard ning eesti viipekeele tõlgi

eriala avamine Tartu Ülikoolis Sotsiaal-ja Haridusteaduskonnas 2006. aastal.

Samuti tahan ka juhtida tähelepanu Eesti Kurtide Liidu 2009 – 2013 arengukavale, kus on selgelt välja

toodud 5.punkti Viipekeel ja tõlketeenus alapunkt järgmises sõnastuses:

Viipekeele tõlketeenus

rakendada viipekeeletõlgi eriala üliõpilastele kutseaasta (töötamine mentorite

juhendamisel)

suurendada kuulmispuuetega inimestele finantseeritava tõlketeenuse mahtu

muuta viipekeeletõlkide töötasu konkurentsivõimeliseks tööturul

Just sellest infost lähtudes tahan rääkida sellise sõnastuse tekkeloost lähemalt. Meile

mõistetamatutel põhjustel ei saada siiamaani aru, et viipekeel ei ole primitiivne keel ja

mida ei ole võimalik käigu pealt õppida. Praegu tuleb tunnistada, et meie oleme olnud

pikki aastaid väga heaks koostööpartneriks Tallinnale tõlketeenuse arendamise algusest

peale ja oleme väga uhked selle üle, et Tallinnast hakkas viipekeele tõlketeenuse

võrgustik levima üle Eesti. Oleme algusest peale ka Tallinna hoidnud kõigega kursis, mis

puudutavad tõlkesüsteemi arendamist, tõlkide pädevuse ja professionaalsuse tõstmist,

nende probleemide teadvustamist, ja peame nüüd kahetsusväärselt tunnistama, et

Tallinn on asunud kõike lammutama paternalismi (mõtteviis, et meie otsustame sinu

eest, kuna meie teame paremini) vaimus, sellest hiljem allpool...

Samas tuleb ka teadvustada kurtide teadlikkuse ja nõudluse suurenemist parema

kvaliteediga tõlketeenuse järele, sest kurdid on muutunud läbi aegade iseseisvamaks ja

ühiskonnas aktiivsemaks. Valdkonnad, kus tõlgil tuleb töötada on nii sisult kui vormilt

muutunud keerulisemaks. Kõik see seab ka tõlkidele ja nende töö sisule kõrgemad

ootused ja nõudmised. Kuigi nõudlus on suurenenud (sh ka kvaliteet, kuna kurtidel on

juba kogemus, kuidas töötada professionaalse ja kuidas mitteprofessionaalse tõlgiga).

Lisaks sellele on väga oluline ka teenuse kvaliteet, sest just see tagab objektiivse ja

õige info liikumise. Ebakvaliteetse teenuse puhul ei saa kurdid kunagi kindlad olla, kui

palju ja milline (kui õige) info nendeni jõuab. Kvaliteedist veel niipalju, et kvaliteetse

töö pakkumine tähendab ka seda, et teenuse osutaja peab järjekindlalt ja sihipäraselt

enda poolt pakutud teenust täiustama ja arendama, et vastata nii ühiskonna kui ka

kliendi vajadustele (kõik ju on pidevas muutuses), et saavutada kliendi rahulolu ja

usaldus. See on pidev protsess, liikumine kvaliteedi arendamise suunas, mitte saavutatu

muutumatu seisund.

Heidame korraks pilgu ajalukku, et kurdid on olnud ikka omaette grupp ja see sobis

riigile, kuid nüüd on kurdid välja tulnud, oma õiguste ja vabaduse eest võitlema hakanud

ja see on muutunud ühiskonnale (riigiametnikele) tülikaks. Kuna kurtusega kaasnevad

probleemid ei ole seotud sellega, et inimene ei kuule (see ei takista tal midagi tegemast)

vaid ikka suhtlemisega välismaailmaga. See on probleem ja selleks on vaja nii kurdil kui

kuuljal viipekeeletõlki. Viipekeeletõlgi amet ei ole lihtne ja kui selle eest makstakse vähe

ning kui kvaliteeti ei hinnata, siis pole lootustki, et täna ülikoolis õppivad noored sellele

ametile tööle tulevad või et üldse seda keegi õppida tahaks. Siis oleme meie samas

punktis tagasi, et meil on tööturul vaid viipekeelt valdavad (oma arust valdavad) isikud,

kes ei teagi, mida tähendab tõlkimine ja tõlgi rollis olemine ning julgen veenvalt öelda,

et kurdid mõne aasta pärast muutuvad pikas perspektiivis tänu sellele taas suletud

grupiks. Sellepärast astub Eesti Kurtide Liit resoluutselt sellele vastu.

Vähetähtis ei ole see, et kuulva ühiskonna suhtumine kurtidesse on väga selgelt ja

otseselt seotud viipekeeletõlgi tööga!

Eesti Kurtide Liit on väga tänulik pikaajalisele koostööpartnerile – Eesti Viipekeele

Tõlkide Ühingule, kes on selle nimel tegutsenud juba kakskümmend aastat ja jõudnud

tasandile, mis on tunnustatud ja aktsepteeritud nii Euroopas kui kogu maailmas ning

mille väärtusest on aru saanud ka meie kurdid. Samuti tuleb ka tunnustada Viipekeele-

tõlkide OÜ-d, kes teenuse osutamise kõrvalt panustab jätkuvalt kutse arengusse,

kaasates oma töödesse üliõpilasi, olles praktikabaasiks Tartu Ülikoolile, teisalt olen

saanud nendelt tagasisidet, et nad ei jõuakski kõiki vajadusi rahuldada.

Loodan, et ülaltoodu on piisavaks taustinformatsiooniks.

Nüüd vastan Teie küsimustele.

1) Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele

tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.


Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu

poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui

kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.

Teenuse maht on jah numbriliselt praegu justkui suurem, aga see tekitab väga

eksliku mulje, sest tegelikkuses pole võimalik niisuguses mahus tõlketeenust saada

ja seda eelkõige seetõttu, et:

1. teenust osutab kogu linna peale (orienteeruvalt 400 - 450 kurdi ringis) vaid

üks kutseline tõlk ning tänu sellele pole teenus piisavalt kättesaadav (Tartul ja

Pärnul on vähemalt 2 tõlki kaks/kolm korda vähema klientide arvuga). Teiseks

ei taha hästi uskuda, et aastal 2009 võimaldas Tallinn kurtidele tõlketeenust 16

tundi, aastal 2010 10 tundi ja aastal 2011 14 tundi inimesele aastas. Teenuse

tundide maht ei ole odavama teenuse tõttu küll eriti märgatavalt suurenenud.

2. kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatesse situatsioonidesse pole võimalik tõlki

tellida (sest hetkel ainukesena teenust osutav kutseline tõlk omab kõige

madalamat kutsetaset ning kõikides tõlkesituatsioonides ta seetõttu töötada ei

saa ega tohiks). Praegu vaatab Tallinn teadlikult sellest täiesti mööda.

2) Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja

tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju

suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt

rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?

Julgen arvata, et süüdistused monopoolse seisundi kuritarvitamisest on niivõrd

tõsised, et sellesse tuleb ettevaatlikult suhtuda, tuginedes meie poolt varem saadud

informatsioonile.

Teenuse maht ei mängi minu arvates siinkohal mingit rolli selles mõttes, et mis kasu

on teenuse mahu suurendamisest (nagu seda Viipelennu puhul nüüd on tehtud),

kui teenust pole nagunii võimalik erinevatel põhjustel sellises mahus kätte saada.

Praegusel hetkel on tegemist lihtsalt tühja jutuga „teenuse mahu kasvust“, mis

tegelikkuses ei saagi realiseeruda (palun vaata eelmise küsimuse 1.punkti).

3) Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis

või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?

HÄID TEENUSEOSUTAJAID VÕIKS JA PEAKS LOOMULIKULT OLEMA PALJU,

iseküsimus seejuures on aga see, mida „heaks“ pidada. Minu nägemuse kohaselt

võiks „head teenuse osutamist“ iseloomustada eelkõige sellised märksõnad

nagu professionaalsus, hea kättesaadavus (nii piisavas mahus teenuse kui tõlkide

kättesaadavus sh. tõlkide olemasolu), erinevat liiki teenuste olemasolu (näit.

erinevates keeltes tõlge, kirjalik tõlge, telefonikõnede tõlge jne.), tõlketeenuse

osutamise süsteemi kiire ja probleemivaba toimimine, teenust kasutatavate klientide

mugavus teenuse kasutamisel.

Tagasisidemete põhjal tuleb tunnistada, et Tallinna linna poolt finantseeritava

tõlketeenuse osutaja MTÜ Viipelend puhul esineb paraku tõsiseid puudujääke

kõikides eelpool nimetatud punktides, seega ei saa minu arusaama kohaselt

nimetada kõnealust teenust ka „heaks“. Samuti ei näi MTÜ Viipelend ega Tallinna

linnaametnikud olevat huvitatud sellest, et tõlketeenuse osutamine toimuks

professionaalsel ehk „heal“ tasemel, püüdes iga hinna eest pigem teenuse

osutamise taset viia järjest madalamale (näiteks läbi selle, et üritatakse tuua

tööturule koolitamata, vähese viipekeeleoskusega ja kutsetunnistust mitte omavaid

teenusepakkujaid. Kurioosumina on näiteks teada ka juhtum, kus on tõlketeenuse

tellijalt küsitud, kas ta ise ei saaks „tõlkimisega“ hakkama, kuna tõlki ei olnud sel

hetkel pakkuda). 


4) Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest

vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?


 Arvan, et sellele küsimustele vastavad paremini Tiiu Hermat (Tallinna Puuetega

Inimeste Koja juhatuse esimees, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige

ja Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige) ja Maret Õun (Tallinna ja Harjumaa Kurtide

Ühingu juhatuse esimees), keda palusin endale appi vastama, nende arvamused

panen allapoole.

5) Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis),

siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.




Kuna kogu info liigub läbi Eesti Kurtide Liidu, toon paar seika esile.

Peab tõdema, et viimasel ajal on tõlketeenuse teemal tihedaid kirjavahetusi olnud

mitme osapoolega, sealhulgas ka MTÜ Viipelennuga. Kõige kurioossem lugu oli MTÜ

Viipelennu sooviga rentida meilt väikest ruumi tõlketeenuse tellimuste vastuvõtu

jaoks. Tegime pakkumise ehk konkreetselt ettepaneku jagada sotsiaaltöötaja

kabineti kulutusi, kuna suurem osa ajast seisis kabinet tühjana. MTÜ Viipelend

pidas meie ettepanekut väga kõrgeks ja soovis veel madalamat hinda, viidates nende

madalale tõlketeenuse hinnale. See oli täiesti arusaamatu, kuna meie oleme ka ise

MTÜ ja meie peame ka kõiki kulusid kinni maksma ning kogu meie tegevus põhineb

projektidel. Kõik liidud ja ühingud, kaasa arvatud kõik teenusepakkujad peavad

teenuste osutamisel täielikult ise majandama. Varasematel aastatel said kohalikud

omavalitsused odavat viipekeele tõlketeenust finantseerida tänu Eesti Kurtide Liidu

ulatuslikule doteerimisele tasuta ruumi, kütte, elektri ja kommunaalkulude näol.

Viimastel aastatel otsustas kurtide liit lõpetada järk-järgult igasuguse doteerimise

ükskõik millises vormis, kuna see ei ole enam teiste teenusepakkujatega võrreldes

meie suhtes aus. Tallinnaga alustasime esimeses järjekorras, Tartu oma on veel

osaliselt doteeritud ja Pärnu oma veel ka täielikult doteeritud, mis kajastub kohe

nende tõlketeenuse hinnas järgmiselt näiteks viimaste aastate järgi:

Tallinnas

2010 460,40 EEK – Viipekeeletõlkide OÜ

2011 250 EEK ??? – MTÜ Viipelend

Tartu

2010 360 EEK – Tartu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus

2011 360 EEK – Tartu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus

Pärnu

2010 205 EEK - Pärnu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus

2011 290 EEK - Pärnu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus

Meie ei hakka rääkima sellest, et viimastel aastatel (täpsemalt 2006 - 2011) on

viipekeele tõlketeenuse rahastamise maht Tallinna poolt muutumatuna püsinud – 442

000 krooni, kui Tartu ja Pärnu on aastatega tõstnud viipekeele tõlketeenuse eelarvet.

Tallinna kurte on pea kaks korda rohkem kui Tartu oma, tõlketeenuse eelarve on

vastupidiselt natuke üle kahe korra, küündides 927 000 kroonini. Palun tehke sellest

järeldusi, usun, et probleemid on mujal ja hoiakutes.

Üleeestiline tõlketeenuse võrdlev ja analüüsiv statistika tuleb ühe-kahe kuu pärast välja.

Teiseks – tuleb nentida, et viipekeele tõlketeenus on käibemaksuvaba kitsendavatel

tingimustel, kui osutatakse ainult teenust oma liikmetele, paraku reaalses elus

osutatakse ka mitteliikmetele viipekeele tõlketeenust tulenevalt Sotsiaalhoolekande

seadusest § 16 lõigest 4. Tartu ja Pärnu Sotsiaalabiametid on sellisest vastuolust

teadlikud ja sellepärast ei saa Eesti Kurtide Liit pikemas perspektiivis nõus olla sellega,

et tõlkekeskused on kurtide ühingute juures ja meie peame jätkuvalt neid kaudselt

doteerima. Leian, et viipekeele tõlketeenuse osutajaid tuleb kohelda võrdselt teiste

sotsiaalteenuste osutajatega. Iseenesestmõistetavalt peavad kõik sotsiaalteenuste

osutajad, sh viipekeele tõlketeenuse osutajad, ise ära majandama, kas pole nii?

Lubatagu tuua ülaltoodu illustreerimiseks need kommenteeritud seadusepunktid:

Käibemaksukohustus ei ole otseselt seotud selle rakendamisega viipekeele

tõlketeenusele, vaid see tuleneb Sotsiaalmaksuseaduse § 16-st. Maksuvaba käive, mis

sätestab , milline käive on maksuvaba ja loetleb üles need juhud.

§ 16 lõige 4 nimetab Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad sotsiaalteenused, mis

on käibemaksuvabad, kuid nende hulka ei saa lugeda viipekeele tõlketeenust. Samas

nimetab § 16 lõiked 3 ja 8 võimalused, millal saab mittetulundusühing osutada teenust

ka käibemaksuvabalt:

- lõige 3 teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab

oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida

mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule;

- lõige 8: teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud

järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90 protsendi ulatuses maksuvaba või

tema tegevus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme

põhitegevuseks ning teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud

kulutusi.

Need lõiked annaks teatud tingimustel võimaluse sõltumatul isikuteühendusel osutada

oma liikmetele ka käibemaksuvabalt viipekeele tõlketeenust.

Eesti Kurtide Liit on astunud esimesi samme tõlketeenuselt käibemaksu vabastuse

taotlemiseks, just nn. Tallinna kriisi valguses tuleb jõupingutusi rohkendada, et võetakse

kiiremas korras kui võimalik riigikogu poolt käibemaksuseadusesse parandus või

täiendus, mille läbi tagatakse viipekeele tõlketeenuse osutajate võrdne kohtlemine

sotsiaalteenuste osutajatega.

Kolmandaks – meie ei saa siiamaani aru, et Tallinn võimaldab mitmel teenuseosutajal

pakkuda ühte ja sama teenust - hetkel eelistatakse väga selgelt ainult ühte

teenuseosutajat (MTÜ Viipelend), kuid miks ei võiks näiteks MTÜ Viipelend ja

Viipekeeletõlkide OÜ mõlemad viipekeele tõlketeenust pakkuda??? Sellest võidaksid igal

juhul teenuse rahastaja Tallinn ja kurtide kogukond.

Neljandaks – meieni on jõudnud info, et Tallinn toetas otseselt või kaudselt MTÜ

Viipelennu planeerimata kulutuste tasumist Viipekeeletõlkide OÜ korraldatud koolituse

ja nüüd juunikuust ka ruumi rentimise eest, mis ei kajastu otseselt nende madalas

hinnas. Kuidas meie peaksime sellele reageerima?

Viiendaks peame täieliku ja analüüsiva hetkeolukorra kaardistamiseks andma kõigile

osapooltele õiguse kaasa rääkida. Palusin Viipekeeletõlkide OÜ-l kommenteerida nende

vastu suunatud süüdistusi, sellest allpool:

Siin ainult üks täpsustus: kogu oma eksisteerimisaja jooksul ei ole Viipekeeletõlkide

OÜ kordagi hinda tõstnud. Olmetõlke hind oli algusest peale 450.- + käibemaks. Kuna

esimesel aastal, mil teenust osutati, ei olnud Viipekeeletõlkide OÜ mõnel esimesel kuul

veel käibemaksukohuslane, aga Tallinna Linnaga sõlmiti aastaks leping aasta alguses,

siis käibemaksukohuslaseks muutudes maksis Tallinna Linnale müüdud teenuse eest

Viipekeeletõlkide OÜ käibemaksu ise. Järgmisel aastal (2010) lisandus teenuse hinnale

ka käibemaks. Aga isegi käibemaksu tõusu maksis Viipekeeletõlkide OÜ ise kinni ja ei

tõstnud selle võrra hinda (18%-lt tõusis käibemaks 20%-le). Kuna 2009 ja 2010 ostis

Tallinna Linn teenust suures mahus, siis oli võimalik neile teha ka soodustust (15%). 2011.

aasta alguses tellis Tallinna Linn Viipekeeletõlkide OÜ-lt teenust vaid kaheks kuuks ja nii

väikse teenuse mahu pealt me loomulikult ei saanud pakkuda soodustust, mida võimaldab

ainult väga suuremahuline tellimus. Seega - Tallinna linn on saanud nautida küll mitmeid

Viipekeeletõlkide OÜ poolt pakutud hinnasoodustusi, kui hind alates Viipekeeletõlkide OÜ

loomisest kunagi tõusnud ei ole. Euro kasutuselevõtuga seoses ümardati hinda allapoole,

st. hind on tegelikult ainult langenud.

Viipelennu poolt väljapakutud nö madal hind pole ka veel tõestatud, kui madal see

tegelikult on ja mis selle hinna selliseks teeb ?! Kõik see vajaks tegelikult ka uurimist.

Kõige olulisem on see, et hind on pisut aastate jooksul tõusnud, see ei ole sõltunud meist,

vaid riigi poliitikast, millega meil tuleb leppida ja see juurdelisatud summa läheb ringiga

riigile tagasi.

Lõpetuseks Tiiu Hermati (Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Tallinna

ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige ja Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige) ja Maret

Õuna (Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse esimees) vastused/kommentaarid:

Tiiu Hermati vastused

1) Kas teie eelistaksite Viipekeeletõlkide OÜ-d? Miks?

Mõningates olukordades eelistaksin küll, kuna seal on tõlkide valik suurem ning

nende kvalifikatsioon kõrgem. Lihtsalt on olukordi, kus tõlgi tööst sõltub väga

palju - kohus, notar, eriarstid. Samuti ei teki selle firma puhul olukorda, et tõlki

ei saa, kuna ta on kas haige või hõivatud, saadetakse teine tõlk, mitte ma ei jää

ilma teenuseta.

2) Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis

ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see

kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu

aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?

Meie meelest oleks linnal kohustus planeerida tõlketeenuseks suuremaid

summasid ning neid Sotsiaalministeeriumilt taotleda. Millegipärast teistes

linnades jätkub raha ning kurtidel piiranguid pole, raha vähesus tundub olevat

ainult Tallinna probleem. OÜ-l on kõik kulud hinna sees, kurdid ei pea juurde

maksma näiteks tõlgi sõidukulusid.

3) Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses

seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?

Teenuseosutajaid peaks tõesti rohkem olema ning linn võiks mahud nende vahel

ära jagada, mitte ainult ühelt firmalt kogu teenust osta. Inimestel võiks olla

valikuvõimalus.

4) Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest

vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?

Tõlki on vaja erinevatel asjaajamistel - eriarstid (perearstide juures mõnikord

ka, aga oleneb probleemist), notari juures, pensioniametis, tööhõiveametis,

koolitustel, seminaridel, mitmesugustel üritustel, õpingutes, lapsevanematel

suhtlemisel lasteaia või kooliga.

Õpingutõlget linn ei finantseeri, selleks on teised allikad, kuigi ka sealt ei saa

piisavalt teenust. Vajadused erinevatel inimestel on erinevad ning võib öelda, et

TSTA ostetav osa katab vaid poole vajadusest, ülejäänud juhtudel tuleb kas ilma

läbi ajada või kuuljaid pereliikmeid paluda, mis pole ka alati õige…

5) Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi

kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.

Lisaksime, et MTÜ Viipelend tegutseb ainult ühe atesteeritud tõlgiga, mida

on Tallinna kohta ilmselgelt liiga vähe. Tõlgil on kogemust küll, aga probleem

on ka selles, et kui kaks inimest soovivad teenust samal ajal, jääb üks neist ju

ilma, samuti, kui ajavahe on liiga lühike, et tõlk ühest linna otsast teise jõuaks.

Pealegi oli tõlk vahepeal haige ning kõik tellimused jäid täitmata, sealhulgas ühe

kurdi noore vestlus kutsekooli pääsemiseks, mis oli noorele väga oluline - tema

edasised õpingud ju sõltusid sellest.

Paaril korral on tekkinud olukord, kus Viipelennu tõlk pole sobinud kliendile

mingil põhjusel ning linn andis loa tellida tõlk OÜ-st (läbi MTÜ Viipelennu) ning

MTÜ Viipelend pidi hinnavahe oma taskust maksma, mis pole jälle nende suhtes

aus, nende hinnas ju lisakulud ei kajastu...

(Tiit Papi kommentaar: tooksin kurbloolistest situatsioonikirjeldustest värskeima näite,

meie poole pöördus ühe kurdi nimel üks meesterahvas, soovides tõlki Tallinna elanikule,

keda suunati Maarjamõisa Haiglasse eriarsti vastuvõtule ja kes kogu praeguse süsteemi ja

asjaajamise peale oli kangesti tige, kuna "viipekeeletõlgi saamine on absurdselt keeruline

inimeste jaoks, kellel niigi suhelda ja asju ajada raske". Suunasime meesterahva MTÜ

Viipelennu poole, kuid meie ei tea, kas olukord sai positiivse lahenduse või ei).

Maret Õuna kommentaarid:

See kiri oli esitatud abilinnapeale veebruarikuus, lisasin täna punased laused.

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingul on heameel tõdeda, et viipekeele tõlketeenuse

tundide maht on kasvanud 10lt tunnilt 14 tunnile (MTÜ Viipelend tuletas meile meelde,

et sel aastal tõusis tundide arv 14 tunnini aastas inimese kohta – MTÜ Viipelend

blogist. Aga me taotlesime eelmisel aastal piirangu vabastamist). Kuid eelmisel sügisel

taotlesime tõlketundide võimaldamist piiramatus mahus. Samuti rääkisime kolme kurdi

osaleja piirangu tühistamisest viipekeeletõlgi tellimisel koolitustele.

Ühingu liikmed on ka mures, et tellides viipekeeletõlki MTÜst Viipelend, on võimalus

valida vaid üht kutsetunnistusega tõlki. Juhul, kui kellelegi nimetatud tõlk ei sobi või ta

ei soovi teda kasutada, siis soovitab Tallinna linn kasutada tasulist teenust (Abilinnapea

Merike Martinsoni kirjast “...Vaba valikut tõlgi tellimiseks Teile sobilikust firmast, saate

kasutada oma vahendite arvelt...”.) MIKS SOTSIAALTEENUS MUUTUB TASULISEKS?! See

soovitus ei ole kohane meie kurtidest liikmetele. MTÜ Viipelend saaks osutada teenust,

kui tal oleks rohkem kutsetunnistusega viipekeeletõlke, et kurdid saaksid tellida neile

sobivat tõlki neile sobival ajal (M.Martinsoni jutu kohaselt pidanuks lisaks sellele ühele

olemasolevale tõlgile nüüd aprillikuus kutseeksami olema läbinud veel 3 tõlki, seega

aprillikuust pidanuks olema Tallinnas kokku 4 kutsetunnistusega tõlki. PRAEGUSENI

ON PARAKU ENDISELT MTÜ VIIPELENNUS TÖÖL AINULT 1 KUTSELINE TÕLK, KUHU

JÄÄB LUBADUS?) Hetkel on kurtide võimalused piiratud tõlgile sobivate aegadega.

Soovitame seni, kui praegune teenuse osutaja neid valikuid tagada ei suuda, osta teenust

teenuse vajajatele paralleelselt ka Viipekeeletõlkide OÜst. Soovitame ennetada neid

probleeme, kus kurdi õigused võivad saada diskrimineeritud (Oleme TSTA ametnikega

rääkinud probleemide ennetamisest, kuid kõrgemad isikud ja ka MTÜ Viipelend

ei võtnud meid kuulda ja lootsid hästi hakkama saada.) See on küll väga mugav, et

tõlketeenust on võimalik interneti vahendusel tellida, aga kurtidel on väga ebamugav

arsti juures, notari juures või mistahes muus olmesituatsioonis arstiga või ametnikuga

uue kokkusaamise aega kokku leppides paluda ligipääsu arvutile, et vaadata, millal tõlk

vaba on. Kui teenust osutab ainult üks tõlk, siis on võimatu, et kaks kurti paralleelselt

samal ajal neile vajalikes situatsioonides tõlget saaksid. (tsiteeritud vastus: Kahjuks ei

saa MTÜ Viipelend pakkuda kuupäeval kell 15.30 viipekeeletõlki Teile kuna tõlk lõpetab

eelneva töö 15.15 ja ei jõua Teie poolt soovitud asukohta 15.30-ks. Pakkuda oleks aeg

31.märts kell 16.00.) Kas kurtidel on kohustus otsida ja leida sobivat aega, kui tõlk on

vaba? 
 Viipekeeletõlkide OÜ-st oli võimalik tellida ka kirjalikku olmetõlke teenust, mis

võimaldas kurtidele vaba viipekeelse väljendusvõimaluse seal, kus seda pidi tegema

kirjalikult (seletuskirjade, avalduste jms kirjalik tõlge). Samuti oli Viipekeeletõlkide

OÜst võimalik saada tõlget telefonikõnedele. Meie palve oleks, et ka MTÜ Viipelend

niisuguseid teenuseid võimaldaks pakkuda.

Invakomisjonis tõime välja, et ka Viipekeeletõlkide OÜ-s suutis vajaliku tellimuse katta

5-6 tõlki – peab aga arvestama, et ajal, kui viipekeele tõlketeenust osutas Viipekeele-

tõlkide OÜ, kehtisid veel rangemad piirangud – mitte rohkem kui 80 tundi kõikide

Tallinna kurtide peale ühes kuus, sõltumata kurtide isiklikust tunnipiirangust. Tallinna

linna kurdid tunnevad end selles mitmekordsete piirangute situatsioonis väga

ahistatuna. Meie ühing on näinud, kui stimuleerivalt ja arendavalt on mõjunud Tallinna

kurtidele võimalus käia koolitustel ja osaleda ühiskondlikus elus tõlgi vahendusel. Selles

arengus on nüüdseks tekkinud paus. Oleme Tallinna kurtide üle olnud väga uhked, sest

nad on olnud väga aktiivsed võrreldes kurtidega teistest piirkondadest.

Soovime, et alates 1. märtsist oleks võimalik ka Tallinna kurdil tellida tõlkesituatsioonile

kohase kutsetasemega (III, IV või V) tõlki. 1. märtsil tähistavad Eesti kurdid viipekeele

päeva, kuna just sellel päeval hakkas kehtima Keeleseaduse täiendus, mis tunnustas

eesti viipekeelt iseseisva keelena, mille kasutamist ja arendamist riik peab soodustama.

Eesti viipekeel ei ole abistav süsteem vaid iseseisev keel, mida saavad vahendada ainult

professionaalsed tõlgid.

Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing on saanud palju kaebusi kurtidelt. Enamik kurte

loobus MTÜ Viipelend poolt pakutava teenuse kasutamisest, kuna nad ei soovi edaspidi

neile ega endale tüli teha (väga tüüpiline käitumismudel kurtide kogukonnas), leida uut

sobivat kuupäeva ning nende vastu usaldust kaotades on nad nõus maksma häda pärast

või on sunnitud suhtlema kirja teel kuuljatega.

MTÜ Viipelennu vastuvõttude (E ja N) ajal suheldakse nendega primitiivses viipekeeles

või kirja teel. Nende juures sai kurtide suhtlemisvajadus ja -usaldus hävitavalt lüüa.

Tiit Papi lõpukommentaar:

Lõpetuseks soovitan tungivalt võtta ühendust Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja

Viipekeeletõlkide OÜ-ga, et küsida nende arvamust ja hinnangut, kui soovime anda

Pealinna lugejatele tõepärast pilti hetkel valitsevast viipekeele tõlketuru olukorrast. Siin

on lingid:

http://www.ead.ee/yhingud_ja_partnerid/yhingud/evkty

http://www.ead.ee/yhingud_ja_partnerid/tolkekeskused/oy_pohja_eesti_esindus

Nii on siis lood - meediagi suhtub teemasse nagu kuuma kartulisse ja ametnikud on tulivihased, sest julgesime avalikkuse ette tuua võrdlevad andmed, mis paraku näitavad pealinna haldussuutmatust või siis hoopis prioriteete ja suhtumisi...

Pildil viipekeeletõlk tööhoos