Sildid
fotojaht
Tere,
info jõudis minuni abilinnapea Merike Martinsoni koosolekult Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametiga. Ja kuna mulle näis teema huvitav, siis mõtlesin tõepoolest, et see tasuks lahtikirjutamist.
Lugu on plaanis avaldada järgmises, 9. mai numbris, nii et loomulikult sooviksin vastuseid võimalikult ruttu. Üldiselt oleks viimane tärmin neljapäev, aga kuna ma neljapäeval olen toimetusest eemal, siis hiljemalt homme lõunaks sooviksin ikkagi mingil (kas või väga lühidal) kujul vastust saada. Meie huvi ei ole küll kellelegi hinnangut anda, aga mind ennast ärritab, et üks ettevõte on teenusest peaaegu monopoli kujundanud ja laob igal aastal sellele hinda juurde. Samas – äkki ma olen valesti aru saanud?
Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.
Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.
* Ometi kuulsin, et kurdid ei ole uue teenuseosutajaga rahul. Miks? Milliseid konflikte või suhtlemistõrkeid on teil ette tulnud?
* Kas teie eelistaksite Viipekeeletõlkide OÜ-d? Miks?
* Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?
* Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?
* Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?
* Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.
Sellele kirjale vastasime üsna kiiresti ja põhjalikult, sest sooviti lugu avaldada juba 9.mail. Päris viimasel hetkel, kui vastused olid juba saadetud, teatati, et ikka nii ruttu ei jõua, sest teine osapool on ajahädas ja omapoolseid kommentaare ei jõua esitada. Seega lugu pidi ilmuma 16.mai lehes. Ei ilmunud. Mõtlesime, et lihtsalt ei mahtunud lehte, ootasime veel nädalakese - ikka ei midagi. Nüüd on meil juba kuri kahtlus, et seda artiklit ei kavatsetagi kirjutada või siis vähemalt mitte sellesse lehte - ei näita see ju meie linnaviletsust kuigi heas valguses..
Aga vastus siis selline:
Lp. Sirje Rattus!
Vaatasin Teie nn. “tükeldatud” küsimusi ja leian, et on väga raske ammendavalt ja
mitmetahuliselt vastata sellistele küsimustele. Pean kõigepealt taustinformatsiooni
jagama, siis saab alles konkreetselt vastata...
Eesti Kurtide Liit alustas umbes 20 aastat tagasi üleeestilise tõlketeenuse süsteemi
väljaarendamisega, sest varem polnud selgepiirilist viipekeele tõlketeenuse
osutamist praeguses tavamõistes. 1950. aastatel loodi tõlkidele esimesed ametikohad
(nimetusega "miimikatõlk") kurtide keskuses, ettevõtetes ja klubides. Kuna tõlgi roll
oli määratlemata, siis tegid tõlgid kõike, mida kas kurdid või kuuljad osapooled vajasid.
Eesti taasiseseisvumise algperioodil lagunes vana tõlkesüsteem ning kujunes uus
süsteem. Reguleerimata kutselt mindi järk-järgult üle reguleeritud kutsele.
Projektide toel sai alguse viipekeeletõlgi kutse teoreetiline ettevalmistamine
ning tänasel päeval on viipekeeletõlk kahe keele ja kultuuri vahendaja, kes tagab
tõlkesituatsioonis kõigile osapooltele keelelise võrdsuse.
Suurimaks edusammuks tihedas koostöös Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja Eesti
Keele Instituudiga võib pidada Keeleseaduse täienduste jõustumist 1.märtsist 2007.a. ja
seeläbi eesti viipekeele kui iseseisva keele tunnustamist. Olulisteks arenguteks 16.juunil
2005.a. kehtima hakanud eesti viipekeeletõlgi kutsestandard ning eesti viipekeele tõlgi
eriala avamine Tartu Ülikoolis Sotsiaal-ja Haridusteaduskonnas 2006. aastal.
Samuti tahan ka juhtida tähelepanu Eesti Kurtide Liidu 2009 – 2013 arengukavale, kus on selgelt välja
toodud 5.punkti Viipekeel ja tõlketeenus alapunkt järgmises sõnastuses:
Viipekeele tõlketeenus
rakendada viipekeeletõlgi eriala üliõpilastele kutseaasta (töötamine mentorite
juhendamisel)
suurendada kuulmispuuetega inimestele finantseeritava tõlketeenuse mahtu
muuta viipekeeletõlkide töötasu konkurentsivõimeliseks tööturul
Just sellest infost lähtudes tahan rääkida sellise sõnastuse tekkeloost lähemalt. Meile
mõistetamatutel põhjustel ei saada siiamaani aru, et viipekeel ei ole primitiivne keel ja
mida ei ole võimalik käigu pealt õppida. Praegu tuleb tunnistada, et meie oleme olnud
pikki aastaid väga heaks koostööpartneriks Tallinnale tõlketeenuse arendamise algusest
peale ja oleme väga uhked selle üle, et Tallinnast hakkas viipekeele tõlketeenuse
võrgustik levima üle Eesti. Oleme algusest peale ka Tallinna hoidnud kõigega kursis, mis
puudutavad tõlkesüsteemi arendamist, tõlkide pädevuse ja professionaalsuse tõstmist,
nende probleemide teadvustamist, ja peame nüüd kahetsusväärselt tunnistama, et
Tallinn on asunud kõike lammutama paternalismi (mõtteviis, et meie otsustame sinu
eest, kuna meie teame paremini) vaimus, sellest hiljem allpool...
Samas tuleb ka teadvustada kurtide teadlikkuse ja nõudluse suurenemist parema
kvaliteediga tõlketeenuse järele, sest kurdid on muutunud läbi aegade iseseisvamaks ja
ühiskonnas aktiivsemaks. Valdkonnad, kus tõlgil tuleb töötada on nii sisult kui vormilt
muutunud keerulisemaks. Kõik see seab ka tõlkidele ja nende töö sisule kõrgemad
ootused ja nõudmised. Kuigi nõudlus on suurenenud (sh ka kvaliteet, kuna kurtidel on
juba kogemus, kuidas töötada professionaalse ja kuidas mitteprofessionaalse tõlgiga).
Lisaks sellele on väga oluline ka teenuse kvaliteet, sest just see tagab objektiivse ja
õige info liikumise. Ebakvaliteetse teenuse puhul ei saa kurdid kunagi kindlad olla, kui
palju ja milline (kui õige) info nendeni jõuab. Kvaliteedist veel niipalju, et kvaliteetse
töö pakkumine tähendab ka seda, et teenuse osutaja peab järjekindlalt ja sihipäraselt
enda poolt pakutud teenust täiustama ja arendama, et vastata nii ühiskonna kui ka
kliendi vajadustele (kõik ju on pidevas muutuses), et saavutada kliendi rahulolu ja
usaldus. See on pidev protsess, liikumine kvaliteedi arendamise suunas, mitte saavutatu
muutumatu seisund.
Heidame korraks pilgu ajalukku, et kurdid on olnud ikka omaette grupp ja see sobis
riigile, kuid nüüd on kurdid välja tulnud, oma õiguste ja vabaduse eest võitlema hakanud
ja see on muutunud ühiskonnale (riigiametnikele) tülikaks. Kuna kurtusega kaasnevad
probleemid ei ole seotud sellega, et inimene ei kuule (see ei takista tal midagi tegemast)
vaid ikka suhtlemisega välismaailmaga. See on probleem ja selleks on vaja nii kurdil kui
kuuljal viipekeeletõlki. Viipekeeletõlgi amet ei ole lihtne ja kui selle eest makstakse vähe
ning kui kvaliteeti ei hinnata, siis pole lootustki, et täna ülikoolis õppivad noored sellele
ametile tööle tulevad või et üldse seda keegi õppida tahaks. Siis oleme meie samas
punktis tagasi, et meil on tööturul vaid viipekeelt valdavad (oma arust valdavad) isikud,
kes ei teagi, mida tähendab tõlkimine ja tõlgi rollis olemine ning julgen veenvalt öelda,
et kurdid mõne aasta pärast muutuvad pikas perspektiivis tänu sellele taas suletud
grupiks. Sellepärast astub Eesti Kurtide Liit resoluutselt sellele vastu.
Vähetähtis ei ole see, et kuulva ühiskonna suhtumine kurtidesse on väga selgelt ja
otseselt seotud viipekeeletõlgi tööga!
Eesti Kurtide Liit on väga tänulik pikaajalisele koostööpartnerile – Eesti Viipekeele
Tõlkide Ühingule, kes on selle nimel tegutsenud juba kakskümmend aastat ja jõudnud
tasandile, mis on tunnustatud ja aktsepteeritud nii Euroopas kui kogu maailmas ning
mille väärtusest on aru saanud ka meie kurdid. Samuti tuleb ka tunnustada Viipekeele-
tõlkide OÜ-d, kes teenuse osutamise kõrvalt panustab jätkuvalt kutse arengusse,
kaasates oma töödesse üliõpilasi, olles praktikabaasiks Tartu Ülikoolile, teisalt olen
saanud nendelt tagasisidet, et nad ei jõuakski kõiki vajadusi rahuldada.
Loodan, et ülaltoodu on piisavaks taustinformatsiooniks.
Nüüd vastan Teie küsimustele.
1) Kuuldavasti muutis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet sel aastal viipekeele
tõlketeenuse osutajat, enne oli selleks Viipekeeletõlkide OÜ, nüüd MTÜ Viipelend.
Kuna viimane osutab teenust pea poole odavamalt, tähendab see kurtidele peaaegu
poole suuremat teenuse mahtu, nii et teenuseosutaja väljavahetamine näib mulle kui
kõrvalseisjale äärmiselt mõistlik.
Teenuse maht on jah numbriliselt praegu justkui suurem, aga see tekitab väga
eksliku mulje, sest tegelikkuses pole võimalik niisuguses mahus tõlketeenust saada
ja seda eelkõige seetõttu, et:
1. teenust osutab kogu linna peale (orienteeruvalt 400 - 450 kurdi ringis) vaid
üks kutseline tõlk ning tänu sellele pole teenus piisavalt kättesaadav (Tartul ja
Pärnul on vähemalt 2 tõlki kaks/kolm korda vähema klientide arvuga). Teiseks
ei taha hästi uskuda, et aastal 2009 võimaldas Tallinn kurtidele tõlketeenust 16
tundi, aastal 2010 10 tundi ja aastal 2011 14 tundi inimesele aastas. Teenuse
tundide maht ei ole odavama teenuse tõttu küll eriti märgatavalt suurenenud.
2. kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatesse situatsioonidesse pole võimalik tõlki
tellida (sest hetkel ainukesena teenust osutav kutseline tõlk omab kõige
madalamat kutsetaset ning kõikides tõlkesituatsioonides ta seetõttu töötada ei
saa ega tohiks). Praegu vaatab Tallinn teadlikult sellest täiesti mööda.
2) Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis ja
tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see kurtidele ju
suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu aru saan, lihtsalt
rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?
Julgen arvata, et süüdistused monopoolse seisundi kuritarvitamisest on niivõrd
tõsised, et sellesse tuleb ettevaatlikult suhtuda, tuginedes meie poolt varem saadud
informatsioonile.
Teenuse maht ei mängi minu arvates siinkohal mingit rolli selles mõttes, et mis kasu
on teenuse mahu suurendamisest (nagu seda Viipelennu puhul nüüd on tehtud),
kui teenust pole nagunii võimalik erinevatel põhjustel sellises mahus kätte saada.
Praegusel hetkel on tegemist lihtsalt tühja jutuga „teenuse mahu kasvust“, mis
tegelikkuses ei saagi realiseeruda (palun vaata eelmise küsimuse 1.punkti).
3) Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses seisundis
või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?
HÄID TEENUSEOSUTAJAID VÕIKS JA PEAKS LOOMULIKULT OLEMA PALJU,
iseküsimus seejuures on aga see, mida „heaks“ pidada. Minu nägemuse kohaselt
võiks „head teenuse osutamist“ iseloomustada eelkõige sellised märksõnad
nagu professionaalsus, hea kättesaadavus (nii piisavas mahus teenuse kui tõlkide
kättesaadavus sh. tõlkide olemasolu), erinevat liiki teenuste olemasolu (näit.
erinevates keeltes tõlge, kirjalik tõlge, telefonikõnede tõlge jne.), tõlketeenuse
osutamise süsteemi kiire ja probleemivaba toimimine, teenust kasutatavate klientide
mugavus teenuse kasutamisel.
Tagasisidemete põhjal tuleb tunnistada, et Tallinna linna poolt finantseeritava
tõlketeenuse osutaja MTÜ Viipelend puhul esineb paraku tõsiseid puudujääke
kõikides eelpool nimetatud punktides, seega ei saa minu arusaama kohaselt
nimetada kõnealust teenust ka „heaks“. Samuti ei näi MTÜ Viipelend ega Tallinna
linnaametnikud olevat huvitatud sellest, et tõlketeenuse osutamine toimuks
professionaalsel ehk „heal“ tasemel, püüdes iga hinna eest pigem teenuse
osutamise taset viia järjest madalamale (näiteks läbi selle, et üritatakse tuua
tööturule koolitamata, vähese viipekeeleoskusega ja kutsetunnistust mitte omavaid
teenusepakkujaid. Kurioosumina on näiteks teada ka juhtum, kus on tõlketeenuse
tellijalt küsitud, kas ta ise ei saaks „tõlkimisega“ hakkama, kuna tõlki ei olnud sel
hetkel pakkuda).
4) Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest
vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?
Arvan, et sellele küsimustele vastavad paremini Tiiu Hermat (Tallinna Puuetega
Inimeste Koja juhatuse esimees, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige
ja Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige) ja Maret Õun (Tallinna ja Harjumaa Kurtide
Ühingu juhatuse esimees), keda palusin endale appi vastama, nende arvamused
panen allapoole.
5) Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi kursis),
siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.
Kuna kogu info liigub läbi Eesti Kurtide Liidu, toon paar seika esile.
Peab tõdema, et viimasel ajal on tõlketeenuse teemal tihedaid kirjavahetusi olnud
mitme osapoolega, sealhulgas ka MTÜ Viipelennuga. Kõige kurioossem lugu oli MTÜ
Viipelennu sooviga rentida meilt väikest ruumi tõlketeenuse tellimuste vastuvõtu
jaoks. Tegime pakkumise ehk konkreetselt ettepaneku jagada sotsiaaltöötaja
kabineti kulutusi, kuna suurem osa ajast seisis kabinet tühjana. MTÜ Viipelend
pidas meie ettepanekut väga kõrgeks ja soovis veel madalamat hinda, viidates nende
madalale tõlketeenuse hinnale. See oli täiesti arusaamatu, kuna meie oleme ka ise
MTÜ ja meie peame ka kõiki kulusid kinni maksma ning kogu meie tegevus põhineb
projektidel. Kõik liidud ja ühingud, kaasa arvatud kõik teenusepakkujad peavad
teenuste osutamisel täielikult ise majandama. Varasematel aastatel said kohalikud
omavalitsused odavat viipekeele tõlketeenust finantseerida tänu Eesti Kurtide Liidu
ulatuslikule doteerimisele tasuta ruumi, kütte, elektri ja kommunaalkulude näol.
Viimastel aastatel otsustas kurtide liit lõpetada järk-järgult igasuguse doteerimise
ükskõik millises vormis, kuna see ei ole enam teiste teenusepakkujatega võrreldes
meie suhtes aus. Tallinnaga alustasime esimeses järjekorras, Tartu oma on veel
osaliselt doteeritud ja Pärnu oma veel ka täielikult doteeritud, mis kajastub kohe
nende tõlketeenuse hinnas järgmiselt näiteks viimaste aastate järgi:
Tallinnas
2010 460,40 EEK – Viipekeeletõlkide OÜ
2011 250 EEK ??? – MTÜ Viipelend
Tartu
2010 360 EEK – Tartu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus
2011 360 EEK – Tartu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus
Pärnu
2010 205 EEK - Pärnu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus
2011 290 EEK - Pärnu KÜ juures tegutsev tõlkekeskus
Meie ei hakka rääkima sellest, et viimastel aastatel (täpsemalt 2006 - 2011) on
viipekeele tõlketeenuse rahastamise maht Tallinna poolt muutumatuna püsinud – 442
000 krooni, kui Tartu ja Pärnu on aastatega tõstnud viipekeele tõlketeenuse eelarvet.
Tallinna kurte on pea kaks korda rohkem kui Tartu oma, tõlketeenuse eelarve on
vastupidiselt natuke üle kahe korra, küündides 927 000 kroonini. Palun tehke sellest
järeldusi, usun, et probleemid on mujal ja hoiakutes.
Üleeestiline tõlketeenuse võrdlev ja analüüsiv statistika tuleb ühe-kahe kuu pärast välja.
Teiseks – tuleb nentida, et viipekeele tõlketeenus on käibemaksuvaba kitsendavatel
tingimustel, kui osutatakse ainult teenust oma liikmetele, paraku reaalses elus
osutatakse ka mitteliikmetele viipekeele tõlketeenust tulenevalt Sotsiaalhoolekande
seadusest § 16 lõigest 4. Tartu ja Pärnu Sotsiaalabiametid on sellisest vastuolust
teadlikud ja sellepärast ei saa Eesti Kurtide Liit pikemas perspektiivis nõus olla sellega,
et tõlkekeskused on kurtide ühingute juures ja meie peame jätkuvalt neid kaudselt
doteerima. Leian, et viipekeele tõlketeenuse osutajaid tuleb kohelda võrdselt teiste
sotsiaalteenuste osutajatega. Iseenesestmõistetavalt peavad kõik sotsiaalteenuste
osutajad, sh viipekeele tõlketeenuse osutajad, ise ära majandama, kas pole nii?
Lubatagu tuua ülaltoodu illustreerimiseks need kommenteeritud seadusepunktid:
Käibemaksukohustus ei ole otseselt seotud selle rakendamisega viipekeele
tõlketeenusele, vaid see tuleneb Sotsiaalmaksuseaduse § 16-st. Maksuvaba käive, mis
sätestab , milline käive on maksuvaba ja loetleb üles need juhud.
§ 16 lõige 4 nimetab Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad sotsiaalteenused, mis
on käibemaksuvabad, kuid nende hulka ei saa lugeda viipekeele tõlketeenust. Samas
nimetab § 16 lõiked 3 ja 8 võimalused, millal saab mittetulundusühing osutada teenust
ka käibemaksuvabalt:
- lõige 3 teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab
oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida
mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule;
- lõige 8: teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud
järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90 protsendi ulatuses maksuvaba või
tema tegevus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme
põhitegevuseks ning teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud
kulutusi.
Need lõiked annaks teatud tingimustel võimaluse sõltumatul isikuteühendusel osutada
oma liikmetele ka käibemaksuvabalt viipekeele tõlketeenust.
Eesti Kurtide Liit on astunud esimesi samme tõlketeenuselt käibemaksu vabastuse
taotlemiseks, just nn. Tallinna kriisi valguses tuleb jõupingutusi rohkendada, et võetakse
kiiremas korras kui võimalik riigikogu poolt käibemaksuseadusesse parandus või
täiendus, mille läbi tagatakse viipekeele tõlketeenuse osutajate võrdne kohtlemine
sotsiaalteenuste osutajatega.
Kolmandaks – meie ei saa siiamaani aru, et Tallinn võimaldab mitmel teenuseosutajal
pakkuda ühte ja sama teenust - hetkel eelistatakse väga selgelt ainult ühte
teenuseosutajat (MTÜ Viipelend), kuid miks ei võiks näiteks MTÜ Viipelend ja
Viipekeeletõlkide OÜ mõlemad viipekeele tõlketeenust pakkuda??? Sellest võidaksid igal
juhul teenuse rahastaja Tallinn ja kurtide kogukond.
Neljandaks – meieni on jõudnud info, et Tallinn toetas otseselt või kaudselt MTÜ
Viipelennu planeerimata kulutuste tasumist Viipekeeletõlkide OÜ korraldatud koolituse
ja nüüd juunikuust ka ruumi rentimise eest, mis ei kajastu otseselt nende madalas
hinnas. Kuidas meie peaksime sellele reageerima?
Viiendaks peame täieliku ja analüüsiva hetkeolukorra kaardistamiseks andma kõigile
osapooltele õiguse kaasa rääkida. Palusin Viipekeeletõlkide OÜ-l kommenteerida nende
vastu suunatud süüdistusi, sellest allpool:
Siin ainult üks täpsustus: kogu oma eksisteerimisaja jooksul ei ole Viipekeeletõlkide
OÜ kordagi hinda tõstnud. Olmetõlke hind oli algusest peale 450.- + käibemaks. Kuna
esimesel aastal, mil teenust osutati, ei olnud Viipekeeletõlkide OÜ mõnel esimesel kuul
veel käibemaksukohuslane, aga Tallinna Linnaga sõlmiti aastaks leping aasta alguses,
siis käibemaksukohuslaseks muutudes maksis Tallinna Linnale müüdud teenuse eest
Viipekeeletõlkide OÜ käibemaksu ise. Järgmisel aastal (2010) lisandus teenuse hinnale
ka käibemaks. Aga isegi käibemaksu tõusu maksis Viipekeeletõlkide OÜ ise kinni ja ei
tõstnud selle võrra hinda (18%-lt tõusis käibemaks 20%-le). Kuna 2009 ja 2010 ostis
Tallinna Linn teenust suures mahus, siis oli võimalik neile teha ka soodustust (15%). 2011.
aasta alguses tellis Tallinna Linn Viipekeeletõlkide OÜ-lt teenust vaid kaheks kuuks ja nii
väikse teenuse mahu pealt me loomulikult ei saanud pakkuda soodustust, mida võimaldab
ainult väga suuremahuline tellimus. Seega - Tallinna linn on saanud nautida küll mitmeid
Viipekeeletõlkide OÜ poolt pakutud hinnasoodustusi, kui hind alates Viipekeeletõlkide OÜ
loomisest kunagi tõusnud ei ole. Euro kasutuselevõtuga seoses ümardati hinda allapoole,
st. hind on tegelikult ainult langenud.
Viipelennu poolt väljapakutud nö madal hind pole ka veel tõestatud, kui madal see
tegelikult on ja mis selle hinna selliseks teeb ?! Kõik see vajaks tegelikult ka uurimist.
Kõige olulisem on see, et hind on pisut aastate jooksul tõusnud, see ei ole sõltunud meist,
vaid riigi poliitikast, millega meil tuleb leppida ja see juurdelisatud summa läheb ringiga
riigile tagasi.
Lõpetuseks Tiiu Hermati (Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Tallinna
ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige ja Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige) ja Maret
Õuna (Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu juhatuse esimees) vastused/kommentaarid:
Tiiu Hermati vastused
1) Kas teie eelistaksite Viipekeeletõlkide OÜ-d? Miks?
Mõningates olukordades eelistaksin küll, kuna seal on tõlkide valik suurem ning
nende kvalifikatsioon kõrgem. Lihtsalt on olukordi, kus tõlgi tööst sõltub väga
palju - kohus, notar, eriarstid. Samuti ei teki selle firma puhul olukorda, et tõlki
ei saa, kuna ta on kas haige või hõivatud, saadetakse teine tõlk, mitte ma ei jää
ilma teenuseta.
2) Sisuliselt on Viipekeeletõlkide OÜ tõlketeenuse osutamisel monopoolses seisundis
ja tõstab igal aastal hinda. Kui TSTA ostaks teenust temalt, siis tähendaks see
kurtidele ju suurt teenuse mahu vähendamist (sest raha selleks teenuseks, nagu
aru saan, lihtsalt rohkem ei ole). Kas see oleks praegusele parem alternatiiv?
Meie meelest oleks linnal kohustus planeerida tõlketeenuseks suuremaid
summasid ning neid Sotsiaalministeeriumilt taotleda. Millegipärast teistes
linnades jätkub raha ning kurtidel piiranguid pole, raha vähesus tundub olevat
ainult Tallinna probleem. OÜ-l on kõik kulud hinna sees, kurdid ei pea juurde
maksma näiteks tõlgi sõidukulusid.
3) Kas see on normaalne olukord, kus üks tõlketeenuse osutaja on monopoolses
seisundis või oleks ikkagi mõistlik, et häid teenuseosutajaid on rohkem?
Teenuseosutajaid peaks tõesti rohkem olema ning linn võiks mahud nende vahel
ära jagada, mitte ainult ühelt firmalt kogu teenust osta. Inimestel võiks olla
valikuvõimalus.
4) Millistes olukordades kurdid üldse viipekeele tõlki vajavad? Kui suure osa sellest
vajadusest saab kaetud TSTA poolt ostetud teenusemahuga?
Tõlki on vaja erinevatel asjaajamistel - eriarstid (perearstide juures mõnikord
ka, aga oleneb probleemist), notari juures, pensioniametis, tööhõiveametis,
koolitustel, seminaridel, mitmesugustel üritustel, õpingutes, lapsevanematel
suhtlemisel lasteaia või kooliga.
Õpingutõlget linn ei finantseeri, selleks on teised allikad, kuigi ka sealt ei saa
piisavalt teenust. Vajadused erinevatel inimestel on erinevad ning võib öelda, et
TSTA ostetav osa katab vaid poole vajadusest, ülejäänud juhtudel tuleb kas ilma
läbi ajada või kuuljaid pereliikmeid paluda, mis pole ka alati õige…
5) Kui ma ei osanud midagi küsida (sest ma tõepoolest ei ole teemaga kuigi hästi
kursis), siis äkki lisate mõned omapoolsed märkused.
Lisaksime, et MTÜ Viipelend tegutseb ainult ühe atesteeritud tõlgiga, mida
on Tallinna kohta ilmselgelt liiga vähe. Tõlgil on kogemust küll, aga probleem
on ka selles, et kui kaks inimest soovivad teenust samal ajal, jääb üks neist ju
ilma, samuti, kui ajavahe on liiga lühike, et tõlk ühest linna otsast teise jõuaks.
Pealegi oli tõlk vahepeal haige ning kõik tellimused jäid täitmata, sealhulgas ühe
kurdi noore vestlus kutsekooli pääsemiseks, mis oli noorele väga oluline - tema
edasised õpingud ju sõltusid sellest.
Paaril korral on tekkinud olukord, kus Viipelennu tõlk pole sobinud kliendile
mingil põhjusel ning linn andis loa tellida tõlk OÜ-st (läbi MTÜ Viipelennu) ning
MTÜ Viipelend pidi hinnavahe oma taskust maksma, mis pole jälle nende suhtes
aus, nende hinnas ju lisakulud ei kajastu...
(Tiit Papi kommentaar: tooksin kurbloolistest situatsioonikirjeldustest värskeima näite,
meie poole pöördus ühe kurdi nimel üks meesterahvas, soovides tõlki Tallinna elanikule,
keda suunati Maarjamõisa Haiglasse eriarsti vastuvõtule ja kes kogu praeguse süsteemi ja
asjaajamise peale oli kangesti tige, kuna "viipekeeletõlgi saamine on absurdselt keeruline
inimeste jaoks, kellel niigi suhelda ja asju ajada raske". Suunasime meesterahva MTÜ
Viipelennu poole, kuid meie ei tea, kas olukord sai positiivse lahenduse või ei).
Maret Õuna kommentaarid:
See kiri oli esitatud abilinnapeale veebruarikuus, lisasin täna punased laused.
Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingul on heameel tõdeda, et viipekeele tõlketeenuse
tundide maht on kasvanud 10lt tunnilt 14 tunnile (MTÜ Viipelend tuletas meile meelde,
et sel aastal tõusis tundide arv 14 tunnini aastas inimese kohta – MTÜ Viipelend
blogist. Aga me taotlesime eelmisel aastal piirangu vabastamist). Kuid eelmisel sügisel
taotlesime tõlketundide võimaldamist piiramatus mahus. Samuti rääkisime kolme kurdi
osaleja piirangu tühistamisest viipekeeletõlgi tellimisel koolitustele.
Ühingu liikmed on ka mures, et tellides viipekeeletõlki MTÜst Viipelend, on võimalus
valida vaid üht kutsetunnistusega tõlki. Juhul, kui kellelegi nimetatud tõlk ei sobi või ta
ei soovi teda kasutada, siis soovitab Tallinna linn kasutada tasulist teenust (Abilinnapea
Merike Martinsoni kirjast “...Vaba valikut tõlgi tellimiseks Teile sobilikust firmast, saate
kasutada oma vahendite arvelt...”.) MIKS SOTSIAALTEENUS MUUTUB TASULISEKS?! See
soovitus ei ole kohane meie kurtidest liikmetele. MTÜ Viipelend saaks osutada teenust,
kui tal oleks rohkem kutsetunnistusega viipekeeletõlke, et kurdid saaksid tellida neile
sobivat tõlki neile sobival ajal (M.Martinsoni jutu kohaselt pidanuks lisaks sellele ühele
olemasolevale tõlgile nüüd aprillikuus kutseeksami olema läbinud veel 3 tõlki, seega
aprillikuust pidanuks olema Tallinnas kokku 4 kutsetunnistusega tõlki. PRAEGUSENI
ON PARAKU ENDISELT MTÜ VIIPELENNUS TÖÖL AINULT 1 KUTSELINE TÕLK, KUHU
JÄÄB LUBADUS?) Hetkel on kurtide võimalused piiratud tõlgile sobivate aegadega.
Soovitame seni, kui praegune teenuse osutaja neid valikuid tagada ei suuda, osta teenust
teenuse vajajatele paralleelselt ka Viipekeeletõlkide OÜst. Soovitame ennetada neid
probleeme, kus kurdi õigused võivad saada diskrimineeritud (Oleme TSTA ametnikega
rääkinud probleemide ennetamisest, kuid kõrgemad isikud ja ka MTÜ Viipelend
ei võtnud meid kuulda ja lootsid hästi hakkama saada.) See on küll väga mugav, et
tõlketeenust on võimalik interneti vahendusel tellida, aga kurtidel on väga ebamugav
arsti juures, notari juures või mistahes muus olmesituatsioonis arstiga või ametnikuga
uue kokkusaamise aega kokku leppides paluda ligipääsu arvutile, et vaadata, millal tõlk
vaba on. Kui teenust osutab ainult üks tõlk, siis on võimatu, et kaks kurti paralleelselt
samal ajal neile vajalikes situatsioonides tõlget saaksid. (tsiteeritud vastus: Kahjuks ei
saa MTÜ Viipelend pakkuda kuupäeval kell 15.30 viipekeeletõlki Teile kuna tõlk lõpetab
eelneva töö 15.15 ja ei jõua Teie poolt soovitud asukohta 15.30-ks. Pakkuda oleks aeg
31.märts kell 16.00.) Kas kurtidel on kohustus otsida ja leida sobivat aega, kui tõlk on
vaba? Viipekeeletõlkide OÜ-st oli võimalik tellida ka kirjalikku olmetõlke teenust, mis
võimaldas kurtidele vaba viipekeelse väljendusvõimaluse seal, kus seda pidi tegema
kirjalikult (seletuskirjade, avalduste jms kirjalik tõlge). Samuti oli Viipekeeletõlkide
OÜst võimalik saada tõlget telefonikõnedele. Meie palve oleks, et ka MTÜ Viipelend
niisuguseid teenuseid võimaldaks pakkuda.
Invakomisjonis tõime välja, et ka Viipekeeletõlkide OÜ-s suutis vajaliku tellimuse katta
5-6 tõlki – peab aga arvestama, et ajal, kui viipekeele tõlketeenust osutas Viipekeele-
tõlkide OÜ, kehtisid veel rangemad piirangud – mitte rohkem kui 80 tundi kõikide
Tallinna kurtide peale ühes kuus, sõltumata kurtide isiklikust tunnipiirangust. Tallinna
linna kurdid tunnevad end selles mitmekordsete piirangute situatsioonis väga
ahistatuna. Meie ühing on näinud, kui stimuleerivalt ja arendavalt on mõjunud Tallinna
kurtidele võimalus käia koolitustel ja osaleda ühiskondlikus elus tõlgi vahendusel. Selles
arengus on nüüdseks tekkinud paus. Oleme Tallinna kurtide üle olnud väga uhked, sest
nad on olnud väga aktiivsed võrreldes kurtidega teistest piirkondadest.
Soovime, et alates 1. märtsist oleks võimalik ka Tallinna kurdil tellida tõlkesituatsioonile
kohase kutsetasemega (III, IV või V) tõlki. 1. märtsil tähistavad Eesti kurdid viipekeele
päeva, kuna just sellel päeval hakkas kehtima Keeleseaduse täiendus, mis tunnustas
eesti viipekeelt iseseisva keelena, mille kasutamist ja arendamist riik peab soodustama.
Eesti viipekeel ei ole abistav süsteem vaid iseseisev keel, mida saavad vahendada ainult
professionaalsed tõlgid.
Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing on saanud palju kaebusi kurtidelt. Enamik kurte
loobus MTÜ Viipelend poolt pakutava teenuse kasutamisest, kuna nad ei soovi edaspidi
neile ega endale tüli teha (väga tüüpiline käitumismudel kurtide kogukonnas), leida uut
sobivat kuupäeva ning nende vastu usaldust kaotades on nad nõus maksma häda pärast
või on sunnitud suhtlema kirja teel kuuljatega.
MTÜ Viipelennu vastuvõttude (E ja N) ajal suheldakse nendega primitiivses viipekeeles
või kirja teel. Nende juures sai kurtide suhtlemisvajadus ja -usaldus hävitavalt lüüa.
Tiit Papi lõpukommentaar:
Lõpetuseks soovitan tungivalt võtta ühendust Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu ja
Viipekeeletõlkide OÜ-ga, et küsida nende arvamust ja hinnangut, kui soovime anda
Pealinna lugejatele tõepärast pilti hetkel valitsevast viipekeele tõlketuru olukorrast. Siin
on lingid:
http://www.ead.ee/yhingud_ja_partnerid/yhingud/evkty
http://www.ead.ee/yhingud_ja_partnerid/tolkekeskused/oy_pohja_eesti_esindus
Nii on siis lood - meediagi suhtub teemasse nagu kuuma kartulisse ja ametnikud on tulivihased, sest julgesime avalikkuse ette tuua võrdlevad andmed, mis paraku näitavad pealinna haldussuutmatust või siis hoopis prioriteete ja suhtumisi...
Pildil viipekeeletõlk tööhoos
Sildid
suhtumised
