Läheb uusrikas kunstipoodi. Palub endale müüa midagi kallist ja head. Müüja pakub küll Rembrandti, küll van Goghi, küll veel mitmete kuulsuste töid. ükski ei tundu sobivat. Lõpuks ütleb tüdinud müüja: "No mine vaata ise siin ringi, äkki leiad midagi, mis meeldib." Uusrikas jalutab mööda poodi ringi, ei leia midagi. Äkki avastab letitagusest nurgast pildi, võtab selle näppu ja palub müüjal sisse pakkida. Müüja on üsna imestunud ning vaatab, mille klient siis välja valis. Suur on tema üllatus, kui ta näeb oma kuueaastase lapse kritseldust, mis millegipärast on uhke kuldraami sisse sattunud - eks laps naljaviluks sättis oma joonistuse sinna. Hakkab siis kliendile seletama, et see pole ju mingi kunst, kuid uusrikas vastab: "Ega pilt polegi oluline, aga see raam sobib suurepäraselt mu trepihalli kujundusega!"
Mina aga sattusin raamide otsa varakevadises Bulgaarias, ühes veinikeldris...
Kõigepealt üsna tavalised raamid, mis aga peidavad endas väga kallihinnalist sisu - geograafilise märgistusega margiveinid.
Degusteerimisruumis see-eest oli raame mitut sorti, sisu kohta ma hinnangut ei oska anda - aga ajalugu seegi...
Üks kolmik veidi lähemalt ka...
6 kommentaari:
Raame on muidugi igasuguseid. Mul juhtus selline lugu üheksakümnendate lõpus. Sri Lankas ostsin rannas ühe õlimaali, mis kujutas ilusat juga. Kodus hakkasin talle otsima raami ja mingi ei sobinud, lõpuks läksime töökotta, kus neid tehti. Valisime välja mis meeldis ja kui arve saime pidin peaaegu istuli kukkuma. Raam osutus 4 korda kallimaks kui maal. Nüüd ta seal seinal ripub, hea vaadata ja tuletada meelde reisi ja raami saamise logu;)
Hehee, lahedad lood!
Päris huvitav, kuhu need raamitud ajaloolised näod kõik kolinud on, lõkkesse või keldrinurkadesse. Eks neid peaks ikka palju-palju olema. Mõne alleshoidmine oli ju minevikus lausa poliitiline kuritegu.
Pärast väikest degusteerimist on kõik sõbrad.
Hästi veider seltskond seal piltide peal reas, habras puuraam on ainus, mis neid käsipidi kokku takistab minemast :D
Huvitav lugu...
Postita kommentaar