Korrumpeerunud ohvitseri pakkumine

Einoh, eks ma teadsin muidugi, et isegi meie kaitsekilbi armees lokkab korruptsioon, aga et kohe nii vägevalt....

.Hello


MY name is captain kelly jones working with the United Nations troop in 
Iraq,on war against terrorism.find attached copy of my pictures in Iraq

Based on the United States legislative and executive decision for 
withdrawing troops from Iraq come next year,I have been deployed to come 
and work in my country's military base soonest.Our mission is to help beef
up terrorist targeted states,mostly the United states and the European 
Union on the war against terrorism...

On the other hand I want to inform you that I have in my possession the 
sum of 9.2 million USD. which i got from crude oil deal here in Iraq.
I deposited this money with a red cross agent informing him that we are 
making contact for the real owner of the money.It is under my power to 
approve whoever comes forth for this money.

I want to invest the money in your country as soon as the money is 
transferd into your account. As i am not a business man, you will advice 
me on the kind of business i will do. . I cannot move this money to my 
account because i am still in service, which i plan to resigin as soon as
the transfer is through,so I need someone I could trust.If you accept,I 
will transfer the money to you where you will be the beneficiary because I
am a uniformed person and I cannot be parading such an amount so I need to
present someone as the beneficiary.
I am an American and an intelligence officer for that so I have a 100% 
authentic means of transferring the money through diplomatic courier 
service .I just need your acceptance and all is done.
Please if you are interested in this transaction I will give to you the 
complete details 
you need for us to carry out this transaction successfully.I decided to 
find someone that is real and not imaginary and that is why I contacted 
you where I can be sure that the person is real. I believe I can trust 
you. where we are now we can only communicate through our military 
communication facilities which is secured so nobody can monitor our 
emails,then I can only reach you through email,because our calls might be 
monitored,I just have to be sure whom I am dealing with.

If you are interested please send me your personal mobile number so I can 
call you for 
further enquiries when I am out of our military network.I am writing from 
a fresh email 
account so if you are not interested do not reply to this email and please
delete this 
message,if no response after 3days I will then search for someone else.

I will be waiting for your contact deatils so we can go on.In less than 
5days the money should have 
been noted on your account and I will come over for my money.I will give 
to you 30% of the sum and 70% is for me.I hope I am been fair on this 
deal.
Get back to me with your full information:

YOUR FULL NAME.........
YOUR FULL ADDRESS....................
YOUR DIRECT TELEPHONE NUMBER.........

Juhuostude võlu

Järjekordselt loen ja kuulen soovitust tarbida rohkem, et sellega meie kokkukukkuvat majandust turgutada. Üldiselt jätavad sellised üleskutsed mind külmaks, sest tavaliselt ostan ikka seda, mis mul vaja ja ostud on enam-vähem planeeritud. Aga vahel võib juhtuda, et korvi satub ka midagi sellist, mida ma üldse ei ole kavatsenud osta. Ja vahel on ka nii, et jääb silma midagi, mis meeldib, aga kaine mõistus saab võitu ning pärast kahetsen - oleks siiski võinud...

Siit tuligi mõte käivitada uus meem - mida oled hetkeajel ostnud ja mille ostmatajätmist hiljem kahetsenud?

Reeglid:

Pane kirja 1-3 asja, mille oled ostnud ilma igasuguse kavatsuseta ja millega väga rahule jäid ning vähemalt 1 asi, mille oled kõigest hoolimata poodi jätnud ning ei jõua end seepärast ära kiruda.

Saada meem edasi kolmele blogisõbrale.

Minu nurr-ostud:

1. Aastaid tagasi Poolas oli mul Varssavi lennujaamas kole palju aega oma lennuni. Kotis vedeles peotäis münte ning üks tuttav norrakas, kelle lend läks varem, andis teise peotäie lisa. Kolasin siis niisama mööda lennujaama ringi, mingi osa rahast läks lõunasöögile, kuid ikka oli veel palju. Ette jäi parfümeeriapood ning sealt leidsin ühe superhea lõhnaõli. Ma olen väikestviisi lõhnafriik küll, aga tollal ei olnud võimalik laristada ning enamus lõhnu jäi minust poodi. Selle aga ostsin ära ning jäin väga rahule. Tühi pudel seisis veel hiljem kaua aega pesukapis.

2. Fotoaparaat. Läksin tegelikult Selverisse toidu järele, aga tehnikapoe vitriinis vaatas aparaat nii haledalt otsa. Palk oli just arvele tulnud ning hind polnud ka üle mõistuse ning nüüd on see aparaat mul pidevalt kotis.

3. Paar nädalat tagasi sattusin Prismasse just sooduskampaania ajal. Ühes kastis seisid kenad plastmasskausid, lilla oli nii armas, et rändas kärusse. Läks salatikausina kohe aktiivsesse kasutusse kah.

Raamatutest parem ei räägi.

Kahetsen tänase päevani, et jätsin ostmata ühe väga kena seeliku. Millegipärast arvasin, et raha on muukski tarvis. Kui ümber mõtlesin, seda seelikut enam müügis polnud. Ja seelikutega on mul korralik ikaldus ning ei leia enam niisugust, mis meeldiks.

Edasi annan meemi jõhvikale, iibisele ning kaamosele. Kuidas teie poodlemisega lugu on?

Börsile?

Tiia juures oli loetelu blogi väärtuse hindamislehtedest. Nalja pärast sai kah ära hinnatud.

webtraffic   -   $457.09

urlappraisal   -   $36,568.36

Smart
PageRank
Values this site at
$102

cubestat - $78.84 

 $76
  Check yours? 

 

Taksouudis

Edastan uudise, mis peaks lihtsamaks muutma eelkõige kuulmispuudega 
taksoklientidele invataksoteenuse kasutamise. Invataksot saab nüüd tellida
ka smsiga telefonilt 53345859. Tellimuse kinnituseks saadetakse Teile sms.


Anne Rebane, AS Tulika Takso juhatuse liige teatab järgmist:

Meilt on mitmeid kordi küsitud võimaluse kohta tellida taksot 
mobiiltelefoni sõnumi abil.
See on teema, millele selle aasta jooksul loodame leida kaasaegse ja 
tehniliselt täiusliku lahenduse. Kuid vastu tulles oma klientide soovile 
käivitame alates tänasest sõnumi abil takso tellimise võimaluse. Takso 
tellimise sõnum tuleb saata numbrile 53345859.

Tellimussõnumis tuleb kajastada järgmine informatsioon:
1. Mis aadressil taksot soovitakse
2. Mis kellaks taksot soovitakse (juhul, kui kellaaja kohta märge puudub 
teenindatakse tellimust üldises järjekorras st takso tuleb ca 10-15 minuti
jooksul)
3. Tellija nimi
4. PIK kaardi number, kui tasutakse PIK kaardiga.
5. Erisoovid, kui neid on (nt soov kasutada universaalkerega taksot vms).
6. Juhul, kui telefoninumber on salastatud tuleb sõnumisse märkida ka 
mobiiltelefoni number, et dispetšer saaks tellimussõnumile vastata.

Dispetšer vastab sõnumile 5 minuti jooksul (kinnitab tellimuse ja PIK 
kaardi kasutamise soovi puhul edastab ka kaardi jäägi).

Selline tellimuste vastuvõtmise süsteem ei ole tehniliselt testitud ja 
ilmselt võib ette tulla häireid (probleemid leviga, võrgu ülekoormatus). 
Loodame klientide mõistvale suhtumisele.

Ainuke probleem - Tulika Takso on üks kallimaid Tallinnas. Teised firmad pole veel oma pakkumisi teinud, aga võiksid ju. 

Jäin vist seagrippi

Millegi muuga pole võimalik seletada EU Profileri testi tulemusi. No ei saa olla, et annan enda arust ausad vastused ja mulle sobib kõige paremini Vene Erakond Eestis!

Samas pidi kõige lähemal olema Reformierakond, aga selle pildi järgi otsustades on see ikka päris kaugel.

No ega seda testi tõsiselt võtta võigi ja tegelikult ei kavatse ma ka tulevikus ühegi erakonnaga liituda.

Paar nõida

Vähemalt nädal aega juba on selle blogi otsisõnade konkurentsitu tipp nõiapilt, kokku paarsada korda vähemalt. No selge, volber läheneb ja nõiad teevad ettevalmistusi Walpurgi mäele minekuks. 

Eks ma siis annan ka oma panuse, nõid nagu ma olen.

Veidi praakpiltide ja arvutiga sehkendamist ning kaks nõida sai valmis.

Ämblikuvõrkude taha peitis nõia hypac.com, teise puhul olid abiks erinevad filtrid.

Pildimängud

Praakpiltidega võib igasuguseid efekte katsetada. Seekord oli vahendiks lunapic 

Paraku nagisse gif-faile riputada ei saa, olgu siis siin.

Ega me nii vaesed ka veel ole?

Listi laekus selline kiri:

Sügisest on Euroopa Vaesusevastane Võrgustik (EAPN) otsinud taas

aktiivsemalt Eestist partnerit, et laieneda oma tegevusega siia, kuid 

Eesti

ühendused on suhteliselt passiivsed olnud. Võibolla pole meil tõesti nii

teravat vaesust (olnud), aga raske aeg ehk ärgitab rohkem koostööle.

EAPN otsib siis ikka kontakti erinevate Eesti organisatsioonidega, kes

vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse teemadega ühel või teisel moel kokku

puutuvad ja soovib korraldada Eestis ühe või mitu kohtumist, et tutvustada

oma üle 20 aasta tegutsenud võrgustikku ja selgitada võimalikke 

ühishuvisid

ja koostöövõimalusi, et kaasata Eestit paremini teemasse ka Euroopa

tasandil.

Minule ei ole ka pähe karanud ühtki piisavalt avarat sotsiaalvalla 

ühendust,

keda neile soovitada, nii et palun järgmise nädala jooksul mulle teada 

anda

kõigil, kes oleksid huvitatud vähemalt EAPNist rohkem kuulma, kui ka 

mingiks

tõsisemaks asjaks ei lähe. Kogunenud kontaktidega siis suhtleks lähemalt.

Infot ootab Alari Rammo Eesti Mittetulundusettevõtete Sihtasutuste Liidust, alari@ngo.ee

EAPN ei taha mingit nö kunstlikku partnerit muidugi Eestis tekitada, aga

muretseb jätkuvalt, et vaesuseteemalistes poliitikateski napib Eesti (nagu

ka Läti-Leedu) seisukohti.

Vaadake lisa www.eapn.eu (koduleht on inglise ja prantsuse keeles, aga

kohtumisel ei saa keeleoskamatus takistuseks, lubati vajadusel tõlget).

Liigub, ei liigu...

Kui kukupai liikumisejahile jõudis, olid suured massid juba ära liikunud. Aga spordipäevalisi leidus veel küll.

 Esimesena jalutas vastu kogu ettevõtmise hing ja eestvedaja Rita Goruškina, väsinud, rahulolevast naeratusest suu kõrvuni.

Saalis käisid veel ägedad pinksilahingud, kohtunik Rein pidi end vahepeal lausa kaheksaks väänama.

Üsna mitmed mängijad tõestasid, et ratastool pole mingi takistus.

Kepikõndijad olid ringilt tagasi ning kiibitsesid vibulaskjaid. Muide, vibu proovis kukupai ka ja sai isegi märklauale pihta :P

Mõned aga eelistasid liigutada halle ajurakke. Ega see nii kerge olnudki.

Kes kohale tulla viitsis, jäi päevaga igatahes rahule.

Keskele kokku...

Öeldakse, et noored ja vanad ei mõista üksteist. Tavaliselt see nii ongi, aga vahel juhtub, et ollakse täiesti ühel lainel...

Piinlik lugu

Eile oli selline piinlik juhtum, milles mina ka end osaliselt süüdi tunnen, kuna oletasin, et asjaosalised saavad omavahel ise kontakteerutud ja ei kontrollinud üle.

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama veidi kaugemalt.

Aasta algusest muutusid viipekeele tõlketeenuse hinnad. Igati loomulik, need olidki häbiväärselt madalad ja ei garanteerinud tõlkidele normaalset äraelamist, hea kui miinimumpalganigi ulatusid. Tõlgi töö on siiski raske ja vastutusrikas ning eeldab lisaks teatavatele isikuomadustele ka väga tõsist koolitust.

Probleem aga on selles, et tänavuse aasta eelarved ning projektitaotlused kinnitati juba eelmisel aastal ning teadagi pole neis uute teenusehindadega arvestatud. See tõi kaasa ka selle, et näiteks Tallinna Linnavalitsuse poolt rahastatav tasuta tõlketeenuse maht langes kolinal - kui enne sai igaüks seda kasutada 36 tundi aastas, siis nüüd ainult 16. 

Toimus eile üks koolitus, väga huvitav ja vajalik. Üks koolitusele registreerinu oli aga kurt ning registreerumisel muidugi palus ka tõlgi kutsuda koolitajate poolt. Paraku polnud ka koolituse eelarvesse sellist summat planeeritud ja tõlk jäi tellimata.

Seekord lahenes lugu nii, et üks teine osaleja, kes ka kuigivõrd viipekeelt valdas, püüdis tõlkida niipalju kui suutis ning lisaks anti materjalid kirjalikult kaasa. Aga karta on, et tulemus jäi poolikuks.

Piinlikuks teeb olukorra see, et inimesele ei teatatud kohe, et tõlki pole. Ilmselt oli tegemist mitmekordse üksteisest möödarääkimise ja vääritimõistmisega ja siin oleksingi mina pidanud õigel ajal asja uurima. Lootsin teiste peale...

Kurtide Liit on kokku pannud ettepanekute paketi, kus ühe punktina on ka soov, et kui kuhugi kutsutakse kurte inimesi, hoolitseks kutsuja ka tõlgi tellimise eest. See puudutab ka politseid, kohut ja muid riigiasutusi. Inimene kasutab oma väheseid tunde, kui tema ise nende poole pöördub, mitte vastupidi. Igal juhul tasub alati tõlkekeskusega kontakti võtta ( viipekeeletolgid@gmail.com ), et lahendusi leida.

Käesolev aasta tuleb kuidagi üle elada ning järgmise aasta eelarvete ja projektide koostamisel uute hindadega arvestada.

Parim päev kolimiseks ja raskustega võitlemiseks

Täna on jüripäev. Rahvakalendris oli see seotud eelkõige suviste tööde algusega, sulased ja tüdrukud kolisid sel päeval oma uutesse teenistuskohtadesse.

Aga eks kolitakse ju tänapäevalgi. Miks mitte teha seda just jüripäeval? Kasutada võiks selle maakleri teenuseid.

 Või kui kolida kuhugi pole, võiks ju töökohta vahetada (kui on, mida vahetada).

Kuna legendi järgi oli Püha Jüri see, kes võitles lohega ja võitis, oleks jüripäev ehk sobiv ka kõigi oma raskustega rindapistmiseks? Võidulootus ju on?

Igatahes ilusat kevadet!

Sportima!

Tallinna Puuetega Inimeeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende
lähedasi osalema 26. aprillil kell 12 toimuval traditsioonilisel
spordipäeval.

Spordipäev viiakse läbi Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses,
Endla 59.

Spordipäeva raames on võimalik osaleda järgmistes tegevustes:
lauatennis, piljard, koroona, kepikõnd, male-kabe, boccia, jooga, vibu
laskmine.

Spordipäeva juhatavad sisse Kaie Kõrbi balletistuudio noored õpilased.

Väike meene igale osalejale.

Üritus toimub Kristiine linnaosa päevade raames, on tasuta ja avatud
kõigile!

Spordipäeva korraldab Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös Tallinna
Invaspordiühinguga.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 TALLINN
Telefon: 6 554 161
E-post: koda@tallinakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Elu on lill

Olen tänulik:

Maksude eest, mida maksan.
Sest see tähendab, et mul on töö. 

Selle eest, et pean koristama peo järel. 
Sest see tähendab, et mul on sõbrad.

Selle eest, et riided tunduvad kitsaks jäävat.
Sest see tähendab, et mul on piisavalt süüa. 

Selle eest, et peab lund rookima ja aknaid pesema, 
Sest tean, et mul on kodu.

Et parkimisplats on jamalt kaugel.
See tähendab, et mul on auto.

Suure elektriarve eest. 
Sest mu kodus on valgus ja soojus. 

Kellegi eest, kes laulupeol minu taga laulab valesti ja kõvasti.
Kuna tean, et ma kuulen.

Pesuhunniku eest laual.
Kuna mul on riideid, mille eest hoolt kanda.

Väsimuse ja valutavate lihaste eest.
Kuna tean, et olen tohtinud teha tööd.

Hommikuse äratuskella eest.
Kuna tean, et elan. 

Ja lõpuks - ja mitte väheolulise eest - saan palju e-maile, mis 
tähendab, et keegi mõtleb mu peale.

Saada see mõte oma headele sõpradele.

Ja kujutagem nüüd ette, et seda kõike saab nautida vaid väike osa kogu 
inimkonnast...
Aga meie kuulume selle osa hulka !

Korra küll netist läbi jooksnud juba, aga ilus mõte ja olgu siis siingi meelespidamiseks.

Postipapal külas

Tänane päev oli plaanitud Pärnule. Tööasjad tahtsid ajamist ning oli mõte, et kui ilm ilus, saab veidi kauemaks jääda, linnas jalutada ja pilte teha. Eile õhtul tekkis küsimus, kas sellest ikka asja saab, Tallinnas oli ju nii külm tuul, et ei meelitanud nina uksest välja pistmagi.

Pärnus õnneks oli tunduvalt soojem. Mitte küll väga soe, niisiis otsustasime, et randa siiski ei lähe, piirdume kesklinnaga. Rannaäärne ilmselt lükkub järgmisse kuusse.

Tööasjad korras, võtsimegi suuna kesklinnale. Tuult polnud, päike paistis ja päris palju ilusaid momente sai kaamerasse püütud. Eks ma tasapisi riputan neid nagisse ka.

Enne ärasõitu läksime veel Pärnu konkurentsitult mõnusaimasse söögikohta, Citisse, et natuke keha kinnitada. Kuna oleme seal praktiliselt püsikunded, oli vastuvõtt väga soe, kohv võrratu ja teenindus üle prahi.

Kojusõit Taisto bussiga oli ka mõnus ning et pealinn vinge tuule ja tolmupilvedega vastu võttis, pole siinkohal üldse oluline.

Päev läks täie ette.

SSSS

Sipelgad siblisid suures sipelgapesas. Sitikad-satikad sumisesid: "Sodine, sopane!" 

Sipelgad sikutasid-sakutasid saasta-sodi-sopa sohu. Suurest Segasumma suvilast sai sulnis sipelgakodu. Sipelgatel silmad särasid.

Soovikiri poliitikutele

Kohalike omavalitsuste valimised lähenevad ja poliitikud hakkavad jälle taevamannat kokku lubama. Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonid koostasid aga pika soovinimekirja, mida tegelikult oleks vaja. Kas leidub julget erakonda, kes nende soovide täitmise oma valimisprogrammi paneb ja mis veel tähtsam - seda ka tegelikult teeb?

TPIK poolt esitatud suurimad takistused ja probleemid puuetega inimeste seisukohalt Tallinna tasandil:

Ühistransport

·         Ühistranspordi ligipääsetavus on kehv- kuigi on olemas madalapõhjalised ühistranspordisõidukid, ei liigu nad tihtipeale graafikujärgselt, ühissõidukite juhtide väljaõpe on puudulik, ei suudeta arvestada erivajadustega. Koolitada ühistranspordi juhte erivajaduste osas, parandada ühissõidukite graafikujärgselt kinnipidamist.

·         Tallinna ühistranspordis raske puudega inimesele sõit tasuta. Hetkel on ühistranspordi sõit tasuta puudega inimesele ainult sügava puude ja raske/sügava nägemispuude korral.

 

Ligipääsetavus

·         Probleemiks on üldkasutatavate uute ja renoveeritud hoonete ligipääs puuetega inimestele (lisaks lastekärudega vanemad ja eakad), ehitised võetakse vastu ilma sihtgrupi esindajaid kaasamata, pahatihti ei vasta ligipääsetavus kehtestatud standarditele. KOV peaks olema huvitatud sellest, et ühiskondlikud hooned oleks ligipääsetavuse osas eelnevalt kontrollitud sihtgrupi esindaja poolt.

·         Lahendus- uued ja renoveeritud ühiskondlikud hooned oleks vastu võetud kaasates sihtgrupi esindajat, kes annaks hinnangu ehitise ligipääsetavusele ja nõuete järgimist. Oluline sekkumine ehitise projekteerimisfaasis.

 

Tervishoiuteenused

·         Perearstisüsteem on raskesti kättesaadav ootamatute traumade korral (koordinatsioonihäired, krambid), vajalik tõhustada vältimatu abi kättesaadavust.

 

Sotsiaalteenused

·         Teenuste mahud ei vasta sihtgrupi vajadusele- viimase 4 aasta jooksul on puuetega inimesi lisandunud Tallinnas ligi 5000, kuid teenuste mahud ei ole kasvanud samas tempos, et rahuldada lisandunud vajadusi (nt. eluruumide kohandamine, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlk, jne).

·         KOV poolt uute loodavate teenuse planeerimisprotsessi jäetakse tihtipeale kaasamata sihtgrupi esindajad ja seepärast ei vasta mõningad teenused sihtgrupi vajadustele (nt. puuetega laste intervallhooldus). Suurendada puuetega inimeste ühingute kaasatus teenuste planeerimisprotsessi.

·         Vähe pööratakse tähelepanu sihtgrupi olukorra analüüsile ja sihtgrupi teenustega rahulolu uuringule (hetkel üksikutel teenustel kasutajate rahulolu küsitlused- näit. invatranspordi teenus). TPIK poolt tehtud ettepanekule planeerib Tallinn 2009. aastal läbi viia puuetega inimeste vajaduste uuringu, mis tooks esile kitsaskohad ja vajadused teenuste ja toetuste planeerimisel ja mahtude arvestamisel. Viia sisse teenuse rahulolu küsitlused, tõstmaks teenuste kvaliteeti.

·         Jätkata liikumispuudega inimestele kohandatud munitsipaal-ja sotsiaalkorterite ehitamist. Toetatud elamise teenuse arendamine.

·         Suurendada seoses töötuse kasvuga järgmiste teenuste mahte- võlanõustamine ja tasuta õigusabi.

·         Psüühikahäiretega ja raskete vaimupuuetega inimestele tugiisiku teenuse finantseerimine KOV eelarvest, mis aitab parandada selle sihtgrupi igapäevast toimetulekut.

 

Sotsiaaltoetused

·         Probleemiks on puuetega inimestele Tallinna linna poolt pakutavate sotsiaaltoetuste saamise sidumine sissetulekust sõltuvaks- sissetulekute hulka arvestatakse samal ajal ka riiklikud sotsiaaltoetused ja leibkonna sissetulekud. Muuta sissetulekust sõltumatuks ravimite ja abivahendite kompenseerimine puudega inimestele.

·         Hooldajatoetuse puhul kaotada piirang, mis sätestab, et toetuse saamise korral ei tohi hooldaja samal ajal töötada.

 

Info kättesaadavus

·         Info kättesaadavus KOV pakutavatest teenustest ja toetustest puudega inimestele ei ole piisav, koostöös puuetega inimeste ühingutega saaks palju ära teha selle parandamiseks. Kõige enam kannatab infopuuduse käes venekeelne elanikkond. TPIK on andnud välja aastal 2008 infoteatmiku „Abiks puudega inimesele” nii eesti kui vene keeles, TPIK poolt on korraldatud mitmeid infotunde parandamaks puuetega inimeste informeeritust teenustest, toetustest ning valdkonda puudutavatest muudatustest.

·         Tallinna kodulehel parandada info kättesaadavust puuetega inimeste toetustest ja teenustest, kurtidele viipekeelsed tekstid.

 

Sport ja vaba aeg

·         Problemaatiline on puuetega inimeste ligipääsetavus spordiasutustes (nt. ujulad), soodushinnaga külastus puuetega inimestele, turvalisuse tagamine spordiasutustes (häirenuppude puudumine)

 

Mittetulundusühingud

·         Probleem on linnapoolne madal rahastamine mittetulundusühingutele, kes pakuvad linnale teenuseid. Teenusepakkujatest ühingutel on väga raske oma teenuseid arendada ja tõsta teenuse osutamise kvaliteeti (personali koolitus, teenuseosutamise keskkonna parandamine, jne), kuna KOV poolt üleantavate teenuste hinnad on madalad.

 

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Telefon: 655 4161, 52 56 560
e-post: koda@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Kas kardad insulti?

Tule ja vaata, mida sel juhul teha:

Homme, 16.aprillil kell 14 algab Viru hotelli konverentsikeskuses 

insuldi teabepäev „Kiire abi päästab aju!“, kus tutvustatakse insuldi 

tundemärke, abi ja ennetust ning tehakse soovijaile tervisemõõtmisi.

Ettekannetes räägitakse insuldi sümptomitest, ennetusest, abist ja 

ravist, häirekeskuse ja kiirabi tööst. Esinejateks on Lääne-Tallinna 

Keskhaigla ja Põhja-Eesti juhtivspetsialistid Katrin Gross-Paju, Andrus 

Kreis, Siim Schneider jt.

Kell 14.30 algavas venekeelses teavituses lisanduvad esinejatena Viktor 

Jefremov Ida-Tallinna Keskhaiglast, Arkadi Popov ja Anne Perli PERH-ist.

Loengute järel on 500 osalejal võimalik mõõta oma tervisenäitajaid 

(vererõhk, kehamassi-indeks, veresuhkur, vere kolesteroolisisaldus).

Sissepääs tasuta.

Teabepäeva ja tervisemõõtmiste läbiviimist toetavad 

Sotsiaalministeerium ja Tallinna Linnavalitsus.

Läpakas sanatooriumis

Oli üks kena läpakas, noor ja ilus. Tegutses usinalt, kirjutas dokumente, surfas netis, skaipis ja messis. Loomulikult lasi ta end ka vaktsineerida, et tervis ikka korras püsiks. Vahetevahel kippusid küll nohud ja köhad kimbutama, aga siis tohterdas ta end käepäraste vahenditega.

Viimasel ajal tundis läpakas aga, et jõudu hakkab vähemaks jääma ning mälu kippus auklikuks minema. Vaktsiin ei paistnud enam mõjuvat. Tööd aga oli vaja teha ja haiguslehele jäämiseks polnud aega. Turgutas ennast mitmete mikstuuridega, hetkeks sai kergendust, kuid mitte kauaks. Ei jäänud muud üle, kui sanatooriumituusik hankida.

Tark tohter uuris eest ja takka, võttis abiks mitmed targad masinad. Oioi, pahalased olid vaktsiini vastu resistentseks muutunud ja päris mitu pesa luudesse ja liigestesse teinud. Tohter opereeris, söötis tablette ning tegi paar valusat süsti. Läpakas ohkis ja oigas, kui pahalased karjas minema hakkasid tormama. 

Lõpuks tegi tohter üldmassaaži ning kirjutas välja uue ja palju tugevama vaktsiini. Läpakas tundis, nagu oleks uuesti sündinud.

Tohter lubas läpaka tööle tagasi, enne aga andis karmi käsu esimeste tervisehäirete ilmnemisel kohe tagasi tulla ja mitte enam haigena tööl käia. Seda soovitust lubas läpakas kuulekalt järgida.

Mustriline

Inimene on aegade algusest armastanud enda asju ja ümbrust kaunistada. Mustreid on igasuguseid. Kuid kõige suurem mustrilooja on ikkagi loodus.

Pilvemuster öötaevas.

Aastaringid kännul.

Mõned mustrid aga on inimkätega loodud just ehitiste ilustamiseks.

Erivärvilistest kivikestest müür.

Seinamaaling Leedu presidendilossis.

Lillemuster hotelliakendel Tallinna kesklinnas.

Vajad häirenuppu?

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub liikumispuudega inimesi ja nende 
lähedasi osalema 15. aprillil kell 16 häirenuputeenust tutvustaval 
infotunnil Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Häirenuputeenust tutvustavad Imbi Eesmets Tallinna Hoolekande Keskusest
ja Maarja Seppel Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist.

Soovitav eelregistreerimine kuni 14. aprillini telefonil 6564048 või e-
posti aadressil: koda@tallinnakoda.ee


Alates 2007. aasta suvest pakub Tallinna linn häirenuputeenust
koduteenuseid saavatele isikutele. 2009. aasta jooksul soovib linn
laiendada teenusekasutajate ringi puuetega inimestele ning neile kodus
elavatele eakatele, kes tulenevalt oma tervislikust seisundist võivad
kukkuda, kuid ei ole linnaosade koduhoolduse kliendid.

Teenuse eesmärk: suurendada eakate ja puuetega inimeste turvatunnet läbi
mobiilse häirenupu kasutamise. Mobiilset häirenuppu kasutades on
kliendil võimalus saada otseühenduse Häirekeskusega ja kutsuda abi.
Teenuse kasutamine võimaldab abi kutsuda eelkõige olukordades, kus
inimene ei ole võimeline liikuma ja iseseisvalt oma eluruumi ust avama.

Teenuse osutamise eelduseks on lauatelefoni olemasolu kliendi kodus ja
teenuse osutajale juurdepääsu tagamine kliendi eluruumile.
Tasumine. Klient tasub häirenupuga abi kutsumise eest kohaliku kõne
hinna ja telefonioperaatori testkõnede kulu. Kõik seadmed antakse
kliendile tasuta kasutamiseks.

Abistamine. Kliendi lähedased korraldavad kliendi abistamise linna
ametiasutuste tööajal; Tallinna Hoolekande Keskus abistab klienti
töövälisel ajal.

Teenus pakub füüsilist abi, turvatunnet, psühholoogilist toetust ja tuge
koduhooldusele. Abi vajanud klientide väljakutsete peamisteks põhjusteks
on terviseprobleemid (kukkumised, südamerütmihäired, õhupuudus, nõrkus,
ajutine liikumisvõimetus). Vajadusel on kaasatud kiirabi, kes hindab
inimese tervislikku seisundit ja vajaduse korral viib inimese haiglasse.

Häirenuputeenus tagab kiire ja professionaalse abi, hoiab ära kliendi
kodu välisukse lõhkumise ja võib päästa abivajaja elu.


Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Noored, kõrgkooli!

Esmaspäeval, 20. aprillil toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, 3. 
korrus) infotund, mille sihtgrupiks on erivajadustega noored, kes
sooviksid oma haridusteed jätkata kõrgkoolis.

Kell 15.00 ruumis U-340 algaval infotunnil tutvustatakse 
õppimisvõimalusi Tallinna Ülikoolis, sisseastumisprotseduuri, ülikooli 
poolt pakutavaid soodustingimusi ja üliõpilaselu.

Kohal on oma instituuti esindavad üliõpilased, kelle käest saab küsida
bakalaureuse- ja magistriõppe erialade ja ülikoolis õppimise kohta. 
Samuti jagatakse infomaterjale. Infotunni orienteeruv lõpp kell 17.30.

Infotunnile on oodatud erivajadustega noored, kes õpivad gümnaasiumis 

või on selle juba lõpetanud, nende vanemad ja erinevate 

organisatsioonide ja koolide esindajad, kes saaksid abistada info 

jõudmisel sihtgrupini.

Eelregistreerumine infotunnile career@tlu.ee

Ligipääs liftiga, sobib ka ratastoolis liikujale. Vajadusel abistavad

liikumisel ja orienteerumisel üliõpilased fuajees infolauast.

Lisainformatsioon ja infotunni kava www.tlu.ee/career ja telefonil 640 

9127.

Karm reaalsus

Tütar tuli õhtul töölt, rääkis sellise loo:

Istub tema bussis, kui Järve Selveri juures tuli esiuksest peale punt noori, nii 13-14 aastased. Kõige esimest lausa lükati bussi, sest omad jalad tal hästi kanda ei tahtnud. Kõigepealt prantsatas too ukse juurde pikali, sealt upitati ta siiski üles. Tuikus piki bussi edasi, keskmisest uksest sai mööda ja siis lendas jälle pikali ning oksendas bussi täis.

Ühe vanema naisterahva riided said ka määritud. Tema küsiski pahaselt, et kui vanad noored on, et niimoodi joovad. Sõbrad ütlesid, et nemad tulid ju hoopis poest, ainult see üks olla mingite suvakate tüüpidega joonud ja nad üritavad ta kuidagi koju toimetada, vaja veel teisele bussile ümber istuda, kuna sellega otse koju ei saagi.

Poiss aga oli näost üsna valge. Naisterahvas ja veel üks noormees arvasid, et on korraliku mürgistuse saanud ning üritasid talle pudelist vett sisse joota. Ei olnud kasu, tuli kõik tagasi.

Teised noored arutasid, et peaks poisi emale helistama, nii nad küll teda koju ei vii. Naisterahvas soovitas hoopis kiirabi kutsuda. Nõmmel tuli see seltskond maha, appihakanud noormees ja naine ka ning helistasidki 112.

Mis asjast edasi sai, seda tütar vaatama ei jäänud, tuli koju. Loodetavasti viidi poiss ikka haiglasse maoloputusele, mitte kainerisse.

Ilmajuttu vahelduseks

Noore mehe süda on kui aprillikuu ilmad,
armastab kõiki, keda näevad ta silmad.
Vannub sul truudust põlvili maas,
unustab enne kui ülesse saab.

Selline luuletus vanaema salmikust tuli meelde, kui praegust ilma vaatan.

Just-just lubas ilmajaam, et sel nädalal tuleb päikest ja läheb soojaks. Aga mida pole, seda pole. Tuul on külm, lõikab kontidesse. Taevas on hall ja lauspilves ning mis kõige hullem - tuul keerutab tolmu üles. Hall pole mitte ainult taevas, vaid kõik ümberringi.

Eelmise nädala lõpus oli juba lootus, et kevad on käes, lilled trügivad vägisi mullast välja. Pettumus missugune!

Otsisin juba kevadise mantli välja, aga selga panna ikka ei saa...

Arste pole vaja!

Haigekassa arvates on erivajadustega laste koolide õpilastel ülihea tervis.

EPL: Haigekassa juht Danilov tahab jätta erivajadusega lapsed kooliarstita

Haigekassa arvates piisab koolides, kus õpivad erivajadusega lapsed, vaid kooliõest. Riigikogus menetluses olev põ­hi­kooli ja gümnaasiumi seadus kaotab sügisest aasta­kümneid koolides olnud kooliarstide ame­tikoha. Kuigi haridus- ja teadusministeerium peab ka tulevikus vajalikuks kooliarsti nendes koolides, kus õpivad erivajadusega lapsed, ei taha arstidele palka maksev haigekassa sellest midagi kuulda. Nii ongi haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov korduvalt soovitanud nii sotsiaalministeeriumil kui ka haridus- ja teadusministeeriumil loobuda kooliarstiteenusest ka erivajadusega lapsi õpetavates koolides, kuna nende arstide ülevalpidamiseks kuluks haigekassal igal aastal vähemasti seitse miljonit krooni. Danilovi meelehärmiks pole valitsus tema ettepanekuid kuulda võtnud. Nii pöörduski Danilov eelmisel nädalal riigikogu kultuurikomisjoni poole.

Ravigu spetsialist

„Kool on ennekõike haridus­asutus ja seetõttu oleme seisukohal, et lapse ravi peab tagama tema haigusele vastav spetsialist või perearst ning seetõttu ei ole dubleerivat arstlikku tegevust hariduslike erivajadustega laste klasside õpilastele koolis vaja,” selgitas Danilov hiljuti riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Peeter Kreitzbergile.

Tallinna linnas kooliarstiteenust koordineeriva SA Tallinna Koolitervishoid juhataja Kädi Lepa arvates on kahetsusväärne, et riik koolides kooliarstiteenuse osutamisest loobub. Kuid erivajadusega laste õpetamisega tegelevates koolides on Lepa arvates kooliarstiteenus hädavajalik. Üldjuhul käivad erivajadusega lastele mõeldud koolides lapsed Eestimaa eri paikadest. Kui laps on pärit näiteks Järvamaalt, siis on Lepa arvates väga keeruline lapse tervisliku olukorra halvenedes saata ta Järvamaal asuva perearsti juurde. Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete konsultandi Asso Ladva sõnul peavad ka tulevikus erivajadusega lastele koolides olema tagatud nende terviseprobleemidest või erivajadusest tingitud tugiteenused. Küll soovib haridusministeerium, et nendel erivajadusega lastel, kes elavad õpilaskodus ega saa vajaduse korral pöörduda oma kodukoha perearsti või eriarsti poole, säilib kooliarsti külastamise võimalus.

Kooliarst suudab kiiresti aidata

•• Puuetega inimeste koja hariduskomisjoni liige ja liikumispuudega laste tugiühingu esimehe Külli Urbi arvates on koolides, kus õpivad erivajadusega lapsed, kooliarst oluline, sest paljude haiguste puhul on kiire arsti­abi tähtis.

•• „Epilepsiaga ja neuroloogiliste haigustega lapsed vajavad kiiret abi ja kui kooliarst on koolis olemas, siis on abi saamine kiirem,” selgitas Urb.

•• Kuigi haigekassa viitab kooli­arste kaotades võimalusele, et lapsed peaksid pöörduma kooli­arsti asemel tulevikus perearsti poole, õpivad Urbi sõnul erivajadusega lapsed sageli koolides, mis on kodukohast üsna kaugel

•• „Kui aus olla, siis ega mulle isiklikult ei meeldi see idee, et kooliarstid erivajadustega lapsi õpetavates koolides ära kaotataks,” selgitas Urb.

See on juba klassika: kui vaja kuskilt kokku hoida, siis vaatame esmalt ikka kõige nõrgemate poole.

Must-valge

Kas annab musta valgeks muuta? Vastupidi on vist lihtsam...

Aga seekord midagi päris ehtsat - ongi must ja valge koos.

Kaheldava väärtusega uudis

Postimees kirjutab:

Sotsiaalministeerium sai inimesi nörritanud IT-süsteemi tööle

Sotsiaalministeeriumi teatel toimivad nüüd puude raskusastme, lisakulude tuvastamise ja töövõimetuse määramise infotehnoloogilised lahendusedtäies ulatuses ning osa süsteemi häiretest tekkinud võlgnevustest puudega inimeste ees on tänaseks likvideeritud.

Kahe kuuga on suudetud ära teha suuremahuline töö ning valdav osavõlgnevustest on tänaseks likvideeritud, teatas sotsiaalministeerium. Siiani on tähtajaliselt menetlemata 79 taotlust eelmisest aastast ja 147 taotlust jooksva aasta jaanuarikuust. Ministeeriumi kinnitusel pole need tingitud mitte enam infosüsteemist, vaid teistel põhjustel.

«Põhjused on erinevad: raviarstid ei ole edastanud inimese terviseseisundi kirjeldust, mitmel juhul on sotsiaalkindlustusamet inimesi suunanud puude tuvastamiseks vajalike andmete saamiseks rehabilitatsiooniplaani tegemisele, palju inimesi on järjekorras erialaarsti vastuvõtule, et saada ekspertiisiks vajaminevaid andmeid ja teha uuringuid,» selgitab ministeerium viivituse põhjuseid.

Ministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul vajavad tõsist analüüsi need probleemid, mis ei ole seotud infotehnoloogiliste lahendustega.

«Kõik küsimused, mille lahendamisele puuet taotlev inimene ise ei saa kaasa aidata, tuleb üle vaadata,» sõnas ta. Rahuoja lisas, et iga juhtumi puhul tuleb välja selgitada, miks info laekumine arstilt, pääs eriarsti juurde või rehabilitatsiooniplaani tegemine on olnud takistatud. Seejärel tuleb vajadusel nõuetesse sisse viia muudatused, mis protsessi sujuvamaks teeks. Ekspertiisiks vajalike andmete saamisel tehakse kohe ekspertiisiotsus ja viivitamatult ka sotsiaaltoetuse ja/või töövõimetuspensioni määramine ja väljamaksmine. Sotsiaalkindlustusamet teeb ülekandeid pankadesse vähemalt üks kord nädalas, vajadusel tihemini, ning kasutatakse ka rahakaarte.

Eelmise aasta kolmel viimasel kuul esitati kokku ligikaudu 12 000 püsiva töövõimetuse taotlust ja umbes 12 000 puude taotlust, sealhulgas tööealiste puudetaotlusi ligi 7 000, eakate ja laste puudetaotlusi 5 000. Selle aasta jaanuaris esitati ligi 4 600 püsiva töövõimetuse taotlust ja 5 000 puude taotlust, sealhulgas tööealiste puudetaotlusi ligi 3 000.

Tööealiste inimeste puude raskusastmeid hakati tuvastama alates selle aasta jaanuarist ja puudest tingitud lisakulusid alates veebruarist. Hetkel on menetluses veebruari teises pooles ja märtsis esitatud taotlused.

Mullu oktoobris muudeti seadust nii, et puude raskusastme määramiskord on senisest detailsem. Kuid sotsiaalkindlustusameti IT-arendaja eisuutnud oma tööga korralikult toime tulla ja paljud puudega inimesed jäid mitmeks kuuks oma toetusest ilma.

No ei ole siin veel hõisata midagi. Kui ikka õigel ajal arsti juurde ei pääse, pole kasu kuitahes heast ministeeriumi IT-süsteemist kah.

Mis on saanud maalidest?

Tänavu möödub 55 aastat Eesti ühe tuntuima kurdi kunstniku Andrei Jegorovi (1878-1954) surmast. Peterburi Kunstiakadeemias hariduse saanud Jegorov oli tunnustatud tegija ka ennesõjaaegse Eesti Vabariigi elus, teadaolevalt ka Eesti Kurtide Liidu asutajaliige. See viimane on ajaloolaste poolt lõplikult kinnitamata, kuna paljud dokumendid on ajakeerises kaduma läinud.

Kuid meil tekkis küsimus, mis on saanud tema maalidest? Neid oli ikka päris palju ju. KUMU-s on tallel vaid üks Jegorovi töö, seesama, mis kõrval näha. Üks suur maal kaunistas aastaid Tallinna Kurtide Maja fuajeed, kuid majandusraskuste tõttu olevat eelmine esimees selle maha müünud. Üks maal on panipaigast üles leitud ja ripub Kurtide Liidu praeguse esimehe kabinetis.

Kui kurtide kool veel Porkunis asus, oli sealgi palju Jegorovi töid seintel, kui aga kool ära kolis, olevat keegi Jegorovi pärijatest seal käinud ja kõik maalid ära viinud.

Mingi osa maalidest on eri aegadel eri galeriides oksjonitele pandud ning nende saatus on teadmata. Kas neid üldse enam Eestiski on?

Kui keegi midagi teab, oleks Kurtide Liit info eest väga tänulik.

Mida sa tundled siin?!

Mõned inimesed kardavad tundeid nagu vanakurat välku. Võib-olla isegi mitte niiväga tundeid kui nende väljendamist. Nende jaoks pole midagi keerulist rääkida igapäevastest asjadest, arutada maailmapoliitikat vms, kuid nad hakkavad kohe kokutama ja mökutama, kui peab oma arvamuse asemel ütlema, mida nad tunnevad. Samuti on nende jaoks ebamugav, kui keegi teine seda teeb.

Üks mu kauaaegseid sõpru on kõrges aukraadis ohvitser, töötanud nii Eestis kui Suure Lombi taga. Oleme sel teemal rääkinud ja tema ütles, et ega siin pole vahet, millisel maal olla, aga sõjaväelaste hulgas on selline asi üsna tavaline. Põhjuseks arvas ta sõjaväes kehtiva subordinatsiooni ja täpse regelementeerituse, mis paraku kantakse üle ka tsiviilellu. Tunnistas, et ega ta isegi sellest patust päris prii ole, lapsed pidid oma hinded ja kooliprobleemid ette kandma raporti korras, tütarde seelikupikkuse üle ei andnud vaielda, paljud asjad ei kuulunud üldse arutuse alla. Aga kuskil on siiski piirid, tuli maha pidada ka palju tundelisi jutuajamisi.

Mina tunnen seda inimest kui väga südamlikku ja avatud meest, kes julgeb teisele inimesele häid ja ilusaid sõnu öelda, neid ei pea tema suust tangidega välja kiskuma.

Aga oma arutlustes jõudsime järeldusele, et sageli kardetakse just jõustruktuurides näida pehmekene ja õrnakene, kardetakse, et teiste silmis paneb see kahtluse alla ka erialase pädevuse, on ju tegemist ametiga, kus tuleb sageli vastu võtta kiireid ja karme otsuseid, millest sõltuvad paljud. Mõnikord on tegemist ka isiksuse sisemise nõrkusega, mees tunneb end tugevana ainult kindlates raamides. Kui on tõeliselt tugev isiksus, siis tal üldreeglina selliseid probleeme ei teki.

Esimest tüüpi meeste naised aga on sageli sunnitud leppima emotsionaalse näljaga, mees lihtsalt ei suuda ümber lülituda, käitub kodus samamoodi kui kasarmus. Kõik peab käima nööri mööda, vastused küsimustele "jah" ja "ei" ning kui tahetakse midagi enamat, on see nõrkus ja halisemine.

Oma sõbraga jõudsime huvitavale järeldusele - ohvitseride hulgas peaks olema tunduvalt enam naisi. Seal, kus neid on, on suhted ja sisekliima hoopis inimlikumad, eeldusel muidugi, et naisohvitser pole lihtsalt seelikus mees. Kummalisel kombel on naisohvitseride meeskolleegide pereelud ka paremas korras.