Blogi saab homme kaheaastaseks

Juba? Või alles? Oleneb muidugi, kust vaadata. Minu enda jaoks on see aeg üsna ruttu läinud.

Esimesest aastast tegin kokkuvõtted siin. Sellest peale on toimunud olulised muudatused. Kui alustasin, ei teadnud isegi, mis välja tuleb, blogi oli üks suur segasummasuvila. Veidi rohkem kui pool aastat tagasi tõstsin isiklikumad asjad otsustavalt mujale. Lähemad sõbrad teavad, miks. Ühe väga emotsionaalse postituse peale tuli reaalelus väga ebameeldivat tagasisidet neilt, kellesse kogu lugu üldse ei puutunud, asi läks isiklike rünnakuteni ning mõne inimesega on suhted siiamaani katkenud. Aga sõbrad on ka teise koha üles leidnud ja seal on mul endal ka rohkem võimalusi ebameeldivusi vältida.

See blogi aga on üha rohkem muutunud ühe kindla teema kandjaks, kuigi saab ka muust kirjutatud. Kas see ka lugejate arvule negatiivselt mõjunud on? Imelikul kombel mitte. Ligi 150 000 külastust räägivad ise enda eest. Just viimasel ajal olen üllatusega leidnud enda blogi mitmete niisuguste inimeste blogrollides, kellest ma ise midagi ei teagi. Eks näis, kui palju neist uusi blogitutvusi välja kasvab.

Üldse - esimene aasta andis mitmeid häid tuttavaid, teise aasta jooksul olen mõnegagi isiklikult kohtunud ja leidnud, et on päriselus veel paremad, kui blogidest paistab. Seega - sotsiaalsele suhtlusele mõjub blogimine soodsalt.

Endiselt on kõige rohkem külalisi tulnud blogipuu kaudu, aga peaaegu sama palju sõprade blogidest. Suuremad viitajad on veel mõned ajalehed, just eile avastasin, et ka Delfi on mind viidatavate ridadesse lisanud (?). Ja muidugi meie oma koduleht.

Otsisõnade tipp on endiselt äriplaan, järgneb kukupai. Ülejäänud haakuvad enam-vähem blogi sisuga, aga täna leidsin üle mitme aja midagi naljakat: müüa minister. Tänan, ei soovi ja ei ole pakkuda ka, kuigi - kui kõik on ostetav ja müüdav, miks siis mitte ministergi.

Veel toredaid fraase:

soojustus vahel mardikas

tahmatont

unetiiger

lipsusõlme sidumine (kui oma skeemi arvutisse skännin, panen üles, seda ma luban)

tants luukeredega

Postitusi on kokku 931, ümmarguse numbrini läheb veel aega.

Noh, mis arvate - kas tasub jätkata või peaks pillid kotti panema?

Pigistame aga rohkem!

Või kuidas see seaduseandjate loogika oligi? 1.juuli on ju kohe käes ja mitmed väga olulised seadusemuudatused hakkavad kehtima.

Muudatused tervisevaldkonnas:

Muutub haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib
haigus- ja hoolduslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009
või hiljem.

* haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4.
päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
* haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja
70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
* alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa.
Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud
kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist
haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest
on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga
maksustatud tulust);
* raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist
haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
* alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule
hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud
kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi
maksab jätkuvalt vaid haigekassa.
Nojah, ega haige inimene ju süüa osta taha ja üüri ning kommunaalteenuseid ka ei maksa... Ilmselt hakatakse siis haigena rohkem tööl käima ja haiguslehti võtma alles siis, kui kiirabi vaja läheb...

Muudatused töövaldkonnas:

Jõustub töölepinguseadus. Uus seadus viib Eesti tööõiguse kooskõlla
eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni
kehtinud seadust asenduvad ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades
tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja
kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud
halduskoormust.

Alates 1. juulist peavad renditööjõu vahendajad olema registreeritud
majandustegevuse registris. Vastasel juhul ei ole neil enam
tegutsemisõigust. Renditöö mõiste tuleb uuest töölepinguseadusest.
Sellega lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku
(kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Registreerimise kohustus
tuleneb tööturuteenuste ja –toetuste seadusest.


Muudatused sotsiaalvaldkonnas:

Muutub matusetoetuse saajate ring. Riiklikku matusetoetust makstakse
ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks
katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui
lahkunu on tundmatu või omasteta. Matusetoetust eraisikutele enam ei
maksta.
Aga kuna enamusel inimestel pole suuri sääste sukasääres kah, on soovitav enne mitte ära surra, kui majandusseis paraneb.. Eesti on esimene riik maailmas, kus inimesed saavutavad Metuusala eluea...

Muutub lapsevanemate õppelaenu kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt
õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5-aastast last. Lapsevanemad,
kes on vastava taotluse teinud enne 1. juulit 2009, kustutatakse laen
osaliselt. Peale 1. juulit esitatud õppelaenu kustutamise taotluse
esitamisel õppelaenu enam ei kustutata.

Seega - ei maksa lapsi hankida, kui kõrgharidust tahad...

Magus on mõnus!

Igasugused dieedisoovitused, mis käsivad magusasöömist vähendada, jäävad minust tähelepanuta. Mina olen maias ja ei salga seda sugugi.

Minu enda tehtud magusate asjade pilte tuleb küll mujalt otsida, fotojahiks leidsin magusat hoopis eile Tallinna vanalinnast.

Vanaturukaelas pakutakse magusaid mandleid lausa kulbiga.

Kui üldiselt on kõik vanalinna söögikohad sihikule võtnud turistide paksu rahakoti ja kohalikule rahvale väga mõtlema ei kipu, siis Karja tänavalt leidsin väga mõnusa kohakese, magusavalik võttis silmad kirjuks ja hinnad rahakotti auku ei löö.

Ning

üks magusajahtija on kustkilt kaugemalt linna eksinud.

Nii nad tapsidki Ferdinandi....

ehk - Tallinna linnavolikogu võttis vastu suurte kärbetega lisaeelarve...

http://www.epl.ee/artikkel/472031


Tallinn võttis vastu 762-miljonilise kärpe-eelarve
25. juuni 2009
Toimetaja: Kertu Kalmus

Linnavolikogu võttis 31 poolthäälega vastu esimese lisaeelarve, millega
kärbiti linnaeelarvet 762 miljoni krooni võrra.

Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna
negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762
miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31
linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima
riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse
eelarvesse laekuva osa kärpimine.

"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud
päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu
rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu
linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel
linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud
muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada
spordiklubidele suunatud toetusi.

"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada.
See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas
tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse,"
avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve
muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.

"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde
kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult
totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada,"
lisas linnapea.

Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad

Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks
Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse
lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu
suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning
veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust
ligi 100 miljonit krooni odavamaks.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri
ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt
kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja
korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4
miljonit krooni.

Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos
investeerima ja riik oma toetust vähendas.

Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%,
tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate
tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi
mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike
ja töötajate palkade kallale ei mindud.

Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit
krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja
ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka
päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem
korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka
puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.

Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34
miljardit krooni

http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26693

Martinson: Nõudke riigilt tema kohustuste täitmist
25.06.2009

Kommenteerides Tallinna Puuetega Inimeste Koja pressiteadet ja Tallinna
Linnavolikogu istungil esitatud järelepärimist Tallinna uues
lisaeelarves puuetega inimestele suunatud teenuste rahastamise
vähendamise osas ütleb abilinnapea Merike Martinson:

„Abilinnapeana on kahetsusväärne lugeda meediakajastusi
koostööpartneritelt, kellega on linnal olnud läbi invakomisjoni
konstruktiivne koostöö. Eelarvet on alati valus kärpida, kuid
selgituseks saan öelda, et kui linnaeelarvet olime sunnitud vähendama
kogumahus 9%, siis puuetega inimeste valdkond kannatab vaid 3,8%
kärpe all. Seegi on valus kärpimine, kuid kui riik on vähendanud
tulumaksu eraldamist linna sotsiaalvaldkonnale 36 miljonit, siis tuleb
ka meil otsida kokkuhoiukohti. Kui eelmise aasta lõpus oli segadus
riigis puudeastme määramise korraldamisel ja toetuste väljamaksmisel,
siis linn püüdis omaltpoolt kõik teha olukorra parandamiseks ja kasutas
erimeetmeid puuetega inimeste elukvaliteedi säilitamiseks. 2005.
aastaga võrreldes on käesolevaks ajaks kasvanud Tallinna linna
eelarveeraldis puuetega inimeste valdkonnas ligi kolm korda," nentis
Martinson.

„Loodan puuetega inimeste organisatsioonide mõistvale suhtumisele ja
soovitan neil pöörduda oma ettepanekutega riigi poole, kuidas saaks
puuetega inimeste valdkonda rohkem rahasid suunata ka ajal, mil
kannatama peab suur osa riigi kodanikest," tegi Martinson ettepaneku.

Osaliselt tuleb Martinsoniga nõustuda - linn üksi ei saa riigi tegematajätmisi kompenseerida. Aga kes peaks linnaelanike eest seisma kui mitte linnavalitsus?

jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi vol2

Juuresolev pilt on mõeldud tõestusena Nõmme linnaosavalitsusele, et keset Nõmmet ongi metsistunud heinamaa, kus rohi lastele juba üle pea ulatub.

Muide, jaanipäeval pidi raudnael heinasse minema, nii et niitmiseks läheb ilmselt rasketehnikat tarvis...