Kui keegi ütleb teile...

*Vabandage, et ma teid tülitan, ma ainult üheks minutiks...

*Minust võidakse rääkida ükskõik mida, mind see ei häiri...

*Annan heameelega oma pea pandiks....

*Annan teile oma sõna, et selline kaebus on meile esitatud esmakordselt...

*Kaks nädalat tagasi kirjutasin teile üksikasjaliku kirja ja panin selle ise posti...

*Me oleme sõprade keskel...

*Ma just kavatsesin teile kirjutada...

*Ma vaatan veel kord oma raamatukogu üle, kuid ma olen täiesti veendunud, et andsin selle teile tagasi...

*Ma ei taha kiidelda, ent seda ütlesin esimesena mina...

*Mitte iialgi! Ma kordan: mitte iialgi! Palun seda meeles pidada: mitte iialgi! mitte iialgi! mitte iialgi!

*Kui te arvate, et te sellega mind hirmutate, siis eksite rängalt. Ma olen elus juba üht-teist näinud...

*Viiskümmend aastat! Ma ei annaks teile iialgi nii palju!...

*Ma ei taha näpunäiteid anda, kuid teie asemel...

*Ma ei kavatse kellegi teeneid vähendada, kuid...

*Kui te oleksite minu poole pöördunud kuu, nädal või isegi mõni päev tagasi... Praegu aga pole mul tõepoolest krossigi kaasas...

KUI KEEGI ÜTLEB TEILE NII, SIIS ÄRGE USKUGE!

Prioriteedid?

Politsei tuleb, teatab abielupaarile, et nende alaealine poeg tabati joobes ja lubadeta autoroolis.

Reaktsioonid:

Mees:

Kas auto on terve?

Kui palju ma nüüd selle eest trahvi pean maksma?

Ega asi ajakirjandusse ei jõua?

Naine:

Kas poiss on terve?

Kes need sõbrad olid, kes ta kaasa meelitasid?

Mida ma nüüd sõbrannadele ütlen?

Käepigistus - erootika?

Kohtusin paari vana sõbraga, üks neist oli endine klassivend. harjumuspäraselt sirutasin käe tervituseks. Teised vastasid sellele samamoodi, ainult klassivend puudutas hädavaevalt sõrmeotsi ning tõmbus kohe kaugemale. Imestasin vähe, me oleme ikka päris normaalselt läbi saanud.

Ajasime veidi juttu, siis ütles üks sõber vaikselt: "Sa poleks pidanud A-le kätt andma, ta on gei ja ei talu naisterahva puudutust." Ääämm, mida? "Nojah, tema võtab seda kui külgelöömist." Olen tõesti segaduses. Mina ei pannud tavalisse käepigistusse mingit erootilist tagamõtet, tere peaks ju ikka tere olema lihtsalt. Oleks ma veel kallistama kippunud, siis saaksin isegi aru.

Kas keegi selgitaks? Mul on meeles, et samal teemal on Ramloff korra kirjutanud, aga ma ei leia seda juttu praegu üles.

Tean küll, et mõned inimesed ei talu liigset lähedust, aga tavaliselt saab sellest nende hoiaku põhjal aru ka. Et teretuseks kätt anda ei tohiks, on minule küll uudiseks.

Lukud ja võtmed

Vana-aasta õhtul laulis telekas Anne Veski. Ootasin, aga ei kuulnud, et ta muuhulgas oleks laulnud ka "Jätke võtmed väljapoole..." Neis sõnades on aga sügav mõte.

Me kõik kogu aeg ootame midagi - küll uuelt aastalt, küll teistelt inimestelt. Ootame ja kurdame, et ei tulegi midagi. Samas sulgume oma kesta, lukustame end kõigi ja kõige eest, ei usalda kedagi endale lähedale lasta. Muidugi, alati on ju oht, et kui keegi liiga lähedale pääseb, saab ta meist teada liiga palju ja võib seda kurjasti kasutada, teeb meile haiget. Turvalisem on hing ja süda lukku panna. Ning võtmed peidame sügavale sisemusse, eks ju?

Siis pole midagi viriseda, et ka head asjad meieni ei pääse. Kuidas saab keegi või miski sisse läbi lukus ukse, kui võtit pole? Mitte igaüks ei viitsi võtme otsimisele lõpmatult aega kulutada.

Jätke võtmed väljapoole - et head mõtted, soovid ja tunded meieni pääseksid.

Veel mõtisklus samal teemal siin.

Kodune aastavahetus

"Tule, õeke, sõidame koju aasta viimaseks ööks," laulsid kord Siiri Känd ja Ervin Lillepea.

Jah, võib ju kodus ka uut aastat vastu võtta. Me arvasime, et kuna jõulude ajal pere laiali oli, võiks tõesti seekord aastavahetuseks koju jääda. Söögitegemisele päris poolt päeva ei kulunudki, sõime, vaatasime telekat (paar päris head momenti oli vahepeal). Vähe enne keskööd otsustasime Nõmme mäele ilutulestikku vaatama minna - miljonid taevasse lasta - peab ju ka väärt vaatepilt olema. Oli, miks ta ei olnud. Kesklinna tulevärk paistis kenasti kätte, Mustamäe ja Õismäe omast rääkimata. Ümberringi käis selline paugutamine, et iseenda mõtteidki ei kuulnud.

Kinnitust leidis ka väide, et eestlane on üks kuradi individualist küll - kui ikka oma tuttav ei ole, ega siis naljalt head uut aastat ei soovita, seistakse tuimalt kõrvuti ja vahitakse taevasse.

Plaan oli, et kui koju tagasi jõuame, teeme veini lahti ja istume veel väheke. Aga vaat tagasiteel oskas üks inimene ülejäänud niiviisi välja vihastada, et veiniisu on sootuks kadunud. Poeg keeras end juba magama (tal oli ikka tõsine tööpäev ka selja taga), Tupsu vajus ka ära ja ülejäänud mossitavad igaüks oma nurgas.

Head uut aastat!

Aga järgmisel aastavahetusel ma küll kodus ei kavatse olla.