Sellise seisukoha näib olevat võtnud Eesti Vabariik abielu suhtes, eriti eestlase ja välismaalase abielu puhul.
Keiss iseenesest lihtne: läksid kord paari kahe naaberriigi kodanikku. Abielu registreeriti Eestis. Elati osa aega ühes, osa aega teises riigis. Siis aga hakkas asi kiiva kiskuma, üha rohkem aega veetis kumbki oma kodumaal. Lõpuks jäädigi eraldi elama. Nüüd leiti, et võiks tegeliku olukorra ära ka vormistada, vastastikusel kokkuleppel. Vara jagada pole, kumbki kummaltki midagi nõuda ei taha.
Perekonnaseisuamet neid jutule ei võta - üks pooltest pole Eesti rahvastikuregistris. Asi kuulub kohtu pädevusse. Olgu pealegi, võib ju siis kohtule ühisavalduse teha, selline asi on isegi seaduses kirjas - kui pooled jõuavad kokkuleppele, võib kohus selle lihtsalt kinnitada ja mingit arutelu pole vajagi.
Aga pole see nii lihtne midagi. Rahakott peab puuga seljas olema. Kui perekonnaseisuametis läheks kogu lugu maksma 400 krooni, siis kohus tahab sama asja eest 5000 kasseerida. Põhjendus selline, et tegu on mitterahalise hagiga, selle hinnaks on määratud 25 000 krooni ja riigilõiv sellest siis viiendik. Tuhnisin riigilõivuseaduse läbi ning ei leidnud ühtegi sobivat paragrahvi. Ainus,mille leidsin, oli hoopis §56(2), mis ütleb: Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas /.../ tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Seega jäi küsimuseks - kuna pole tegemist hagiga vaid avaldusega, kas ei peaks lähtutama sellest punktist? Kuidagi väga imelik tundub...
Lisatud: Soomes maksab sama lugu 80 eurot, järelikult tuleb Soome lahutama minna ja Eesti Vabariik riigilõivust ilma jätta...
