Ma ei kavatsenud üldse viimase aja laineid löönud kohtukeissi kohta avalikult suud pruukida, seda enam, et mitmed blogijad on juba selle kohta arvamust avaldanud ja mõnedki seisukohad ühtivad minu omadega. Aga täna jäi ette teine
uudis, mis mul harja punaseks võttis ja siis tuli eriti selgelt välja, et kogu süsteem paraku on kaldu ning on kaldu just rullnokkade, pättide ja kaabakate poole...
Ei, ma ei arva, et tuntud ja armastatud vanameister 100% süütu oleks. Endast välja ta läks, füüsilist vägivalda kasutas (seda ta ju ei eitanudki) ning tagajärjeks oli õnnetul kombel tekitatud kehavigastus - muide nii väike, et VEK ei anna sellega isegi mitte 1% töövõimetust ega pisimatki puuet.
Tuletaks loo tausta meelde: vanameister tuli matuselt, oli isegi stressis, üritas magada, aga naabrite vali muusika ei lasknud. Mustamäe majade papist seinad jätame siinkohal mängust välja, seda oleksid noored võinud arvestada. Vanameister kannatas isegi kella 23ni ja veel üle sellegi, siis alles läks vaikust nõudma. Vastuseks oli ülbitsemine. Edasine on kohtudokumentides kirjas ja üpris räigete sõnadega.
Kus aga on ekspertiisiakt, mis seda kõike kinnitab? Kus on kirjas, et noormehel tõesti olid kägistamisjäljed kaelal ja kasvõi mõni sinikas diivanile paiskamisest? Ainus dokumenteeritud vigastus on ukse vahele jäänud näpult 3 mm nahatüki kadu.
Vägisi tundub, et noormehe ja tema ema eesmärk oli olukorrast võtta mis vähegi annab. Kohtusse nad ei ilmunud - äkki oleks tulnud tunnistada, et ülbitsesime ja provotseerisime jah. Oleks tegu olnud mõne suvalise Jüri või Mariga, kahtlen, kas siis nii palju lärmi oleks löödud.
Rahva õiglustunde ajaski tagajalgadele ju suur tsiviilhagi. Kui asi oleks piirdunud seaduses ette nähtud rahalise karistusega, oleks see teadmiseks võetud ja mingeid kampaaniaid poleks järgnenud.
Facebookis oleva grupi "Toetame Voldemar Kuslapit" võiks ümber nimetada "Võitleme ühiselt müraterrorismi vastu" ning tõepoolest hakata järjekindlalt nõudma, et öörahu ajal oleks vaikus. Kuni me lärmajaid hambad ristis taluda püüame, pole välistatud sarnaste juhtumite kordumine - ning alati ei pruugi tagajärjed nii kerged olla.
Üks küsimus jääb painama - kui 3 mm nahatüki eest nõuti 50 000 krooni, kui suure tsiviilhagi peaksid esitama Elise ja Ragnari omaksed - ning kas see rahuldataks ka?
