Blogi saab homme kaheaastaseks

Juba? Või alles? Oleneb muidugi, kust vaadata. Minu enda jaoks on see aeg üsna ruttu läinud.

Esimesest aastast tegin kokkuvõtted siin. Sellest peale on toimunud olulised muudatused. Kui alustasin, ei teadnud isegi, mis välja tuleb, blogi oli üks suur segasummasuvila. Veidi rohkem kui pool aastat tagasi tõstsin isiklikumad asjad otsustavalt mujale. Lähemad sõbrad teavad, miks. Ühe väga emotsionaalse postituse peale tuli reaalelus väga ebameeldivat tagasisidet neilt, kellesse kogu lugu üldse ei puutunud, asi läks isiklike rünnakuteni ning mõne inimesega on suhted siiamaani katkenud. Aga sõbrad on ka teise koha üles leidnud ja seal on mul endal ka rohkem võimalusi ebameeldivusi vältida.

See blogi aga on üha rohkem muutunud ühe kindla teema kandjaks, kuigi saab ka muust kirjutatud. Kas see ka lugejate arvule negatiivselt mõjunud on? Imelikul kombel mitte. Ligi 150 000 külastust räägivad ise enda eest. Just viimasel ajal olen üllatusega leidnud enda blogi mitmete niisuguste inimeste blogrollides, kellest ma ise midagi ei teagi. Eks näis, kui palju neist uusi blogitutvusi välja kasvab.

Üldse - esimene aasta andis mitmeid häid tuttavaid, teise aasta jooksul olen mõnegagi isiklikult kohtunud ja leidnud, et on päriselus veel paremad, kui blogidest paistab. Seega - sotsiaalsele suhtlusele mõjub blogimine soodsalt.

Endiselt on kõige rohkem külalisi tulnud blogipuu kaudu, aga peaaegu sama palju sõprade blogidest. Suuremad viitajad on veel mõned ajalehed, just eile avastasin, et ka Delfi on mind viidatavate ridadesse lisanud (?). Ja muidugi meie oma koduleht.

Otsisõnade tipp on endiselt äriplaan, järgneb kukupai. Ülejäänud haakuvad enam-vähem blogi sisuga, aga täna leidsin üle mitme aja midagi naljakat: müüa minister. Tänan, ei soovi ja ei ole pakkuda ka, kuigi - kui kõik on ostetav ja müüdav, miks siis mitte ministergi.

Veel toredaid fraase:

soojustus vahel mardikas

tahmatont

unetiiger

lipsusõlme sidumine (kui oma skeemi arvutisse skännin, panen üles, seda ma luban)

tants luukeredega

Postitusi on kokku 931, ümmarguse numbrini läheb veel aega.

Noh, mis arvate - kas tasub jätkata või peaks pillid kotti panema?

Pigistame aga rohkem!

Või kuidas see seaduseandjate loogika oligi? 1.juuli on ju kohe käes ja mitmed väga olulised seadusemuudatused hakkavad kehtima.

Muudatused tervisevaldkonnas:

Muutub haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib
haigus- ja hoolduslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009
või hiljem.

* haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4.
päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
* haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja
70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
* alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa.
Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud
kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist
haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest
on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga
maksustatud tulust);
* raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist
haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
* alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule
hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud
kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi
maksab jätkuvalt vaid haigekassa.
Nojah, ega haige inimene ju süüa osta taha ja üüri ning kommunaalteenuseid ka ei maksa... Ilmselt hakatakse siis haigena rohkem tööl käima ja haiguslehti võtma alles siis, kui kiirabi vaja läheb...

Muudatused töövaldkonnas:

Jõustub töölepinguseadus. Uus seadus viib Eesti tööõiguse kooskõlla
eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni
kehtinud seadust asenduvad ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades
tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja
kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud
halduskoormust.

Alates 1. juulist peavad renditööjõu vahendajad olema registreeritud
majandustegevuse registris. Vastasel juhul ei ole neil enam
tegutsemisõigust. Renditöö mõiste tuleb uuest töölepinguseadusest.
Sellega lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku
(kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Registreerimise kohustus
tuleneb tööturuteenuste ja –toetuste seadusest.


Muudatused sotsiaalvaldkonnas:

Muutub matusetoetuse saajate ring. Riiklikku matusetoetust makstakse
ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks
katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui
lahkunu on tundmatu või omasteta. Matusetoetust eraisikutele enam ei
maksta.
Aga kuna enamusel inimestel pole suuri sääste sukasääres kah, on soovitav enne mitte ära surra, kui majandusseis paraneb.. Eesti on esimene riik maailmas, kus inimesed saavutavad Metuusala eluea...

Muutub lapsevanemate õppelaenu kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt
õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5-aastast last. Lapsevanemad,
kes on vastava taotluse teinud enne 1. juulit 2009, kustutatakse laen
osaliselt. Peale 1. juulit esitatud õppelaenu kustutamise taotluse
esitamisel õppelaenu enam ei kustutata.

Seega - ei maksa lapsi hankida, kui kõrgharidust tahad...

Magus on mõnus!

Igasugused dieedisoovitused, mis käsivad magusasöömist vähendada, jäävad minust tähelepanuta. Mina olen maias ja ei salga seda sugugi.

Minu enda tehtud magusate asjade pilte tuleb küll mujalt otsida, fotojahiks leidsin magusat hoopis eile Tallinna vanalinnast.

Vanaturukaelas pakutakse magusaid mandleid lausa kulbiga.

Kui üldiselt on kõik vanalinna söögikohad sihikule võtnud turistide paksu rahakoti ja kohalikule rahvale väga mõtlema ei kipu, siis Karja tänavalt leidsin väga mõnusa kohakese, magusavalik võttis silmad kirjuks ja hinnad rahakotti auku ei löö.

Ning

üks magusajahtija on kustkilt kaugemalt linna eksinud.

Nii nad tapsidki Ferdinandi....

ehk - Tallinna linnavolikogu võttis vastu suurte kärbetega lisaeelarve...

http://www.epl.ee/artikkel/472031


Tallinn võttis vastu 762-miljonilise kärpe-eelarve
25. juuni 2009
Toimetaja: Kertu Kalmus

Linnavolikogu võttis 31 poolthäälega vastu esimese lisaeelarve, millega
kärbiti linnaeelarvet 762 miljoni krooni võrra.

Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna
negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762
miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31
linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima
riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse
eelarvesse laekuva osa kärpimine.

"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud
päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu
rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu
linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel
linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud
muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada
spordiklubidele suunatud toetusi.

"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada.
See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas
tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse,"
avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve
muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.

"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde
kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult
totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada,"
lisas linnapea.

Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad

Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks
Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse
lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu
suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning
veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust
ligi 100 miljonit krooni odavamaks.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri
ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt
kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja
korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4
miljonit krooni.

Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos
investeerima ja riik oma toetust vähendas.

Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%,
tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate
tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi
mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike
ja töötajate palkade kallale ei mindud.

Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit
krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja
ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka
päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem
korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka
puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.

Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34
miljardit krooni

http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=26693

Martinson: Nõudke riigilt tema kohustuste täitmist
25.06.2009

Kommenteerides Tallinna Puuetega Inimeste Koja pressiteadet ja Tallinna
Linnavolikogu istungil esitatud järelepärimist Tallinna uues
lisaeelarves puuetega inimestele suunatud teenuste rahastamise
vähendamise osas ütleb abilinnapea Merike Martinson:

„Abilinnapeana on kahetsusväärne lugeda meediakajastusi
koostööpartneritelt, kellega on linnal olnud läbi invakomisjoni
konstruktiivne koostöö. Eelarvet on alati valus kärpida, kuid
selgituseks saan öelda, et kui linnaeelarvet olime sunnitud vähendama
kogumahus 9%, siis puuetega inimeste valdkond kannatab vaid 3,8%
kärpe all. Seegi on valus kärpimine, kuid kui riik on vähendanud
tulumaksu eraldamist linna sotsiaalvaldkonnale 36 miljonit, siis tuleb
ka meil otsida kokkuhoiukohti. Kui eelmise aasta lõpus oli segadus
riigis puudeastme määramise korraldamisel ja toetuste väljamaksmisel,
siis linn püüdis omaltpoolt kõik teha olukorra parandamiseks ja kasutas
erimeetmeid puuetega inimeste elukvaliteedi säilitamiseks. 2005.
aastaga võrreldes on käesolevaks ajaks kasvanud Tallinna linna
eelarveeraldis puuetega inimeste valdkonnas ligi kolm korda," nentis
Martinson.

„Loodan puuetega inimeste organisatsioonide mõistvale suhtumisele ja
soovitan neil pöörduda oma ettepanekutega riigi poole, kuidas saaks
puuetega inimeste valdkonda rohkem rahasid suunata ka ajal, mil
kannatama peab suur osa riigi kodanikest," tegi Martinson ettepaneku.

Osaliselt tuleb Martinsoniga nõustuda - linn üksi ei saa riigi tegematajätmisi kompenseerida. Aga kes peaks linnaelanike eest seisma kui mitte linnavalitsus?

jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi vol2

Juuresolev pilt on mõeldud tõestusena Nõmme linnaosavalitsusele, et keset Nõmmet ongi metsistunud heinamaa, kus rohi lastele juba üle pea ulatub.

Muide, jaanipäeval pidi raudnael heinasse minema, nii et niitmiseks läheb ilmselt rasketehnikat tarvis...

Linn sööb oma sõnu?

Aasta algul, kui juba masu paistma hakkas, lubas Tallinna Linnavalitsus suure suuga, et kokku hoitakse muudelt asjadelt, aga mitte laste ja puuetega inimeste arvelt. Sellega läks muidugi nii nagu alati - lisaeelarvesse kavandatakse olulist puuetega inimeste teenustemahu vähendamist.

Tekib suletud ring - ei kannata ju mitte ainult teenusesaajad vaid ka pakkujad, nendel jääb saamata oluline osa tulust, selle pealt ei laeku makse ning linnakassasse jõuab veelgi vähem raha...

Neljapäeval, 25. juunil toimub Tallinna Linnavolikogu istung, mil
plaanitakse vastu võtta Tallinna linna 2009.a. esimene lisaeelarve.
Lisaeelarve projektis on planeeritud ligi 3.1 miljoni krooni eest
vähendada puuetega inimestele hoolekande teenuste mahte. Vähendatavate
teenuste hulka kuuluvad transporditeenused, viipekeeleteenus, isikliku
abistaja teenused, töö- ja rakenduskeskuse teenused, nõustamisteenused
ning päevategevus ja –hoid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda juhib volikogu fraktsiooni esindajate
tähelepanu Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28le, mis sätestab, et
lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike
omavalitsuste erilise hoole all.

Tallinna linna esindajad on varem korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt
haavatavad grupid, sh puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet, siis
on käesoleval majanduslikult raskel ajal puuetega inimeste toimetuleku
tagamiseks äärmiselt vajalik säilitada olemasolevate teenuste mahud.

Külli Urb, Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige: „Tallinna
linnavolikogu otsus annab linnakodanikele signaali volikogu liikmete
suhtumisest nendesse inimestesse, kes vajavad oma linnavõimu erilist
hoolt ja tähelepanu.”

Lisainfo:

Tauno Asuja
tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Telefon: 52 56 560
e-post: tauno@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Loojang/fotojaht

Loojuv päike on alati ilus, olgu seda nähtud kustahes. Siin lihtsalt valik erinevaid loojangupilte, sorteerimata ja järjestamata...

Nagu öö ja päev...

Et ühes ja samas firmas võivad klienditeenindajad üksteisest kardinaalselt erineda, sai järjekordselt kinnitust.

Meie arusaamad veekulust on Tallinna Veega olnud jätkuv mõttevahetuse teema juba ammusest ajast. Tookordne jant lahenes lõpuks üsna viisakalt, tehti kreeditarve ja seniajani polnud mul vaja sentigi maksta. Viimane arve aga tuli jälle küllalt arvestatava summa peale. Ega midagi, maksin ära ja teatasin, et tegelik näit on siiski nii-ja-niisugune, palun ülekantud summa lugeda ettemaksuks.

Läks paar päeva mööda, heliseb telefon. Teisel pool otsas daamike AS-st Tallinna Vesi. Käredalt hakati aru pärima, kuidas meil ikka vett nii palju vähem kulub kui nendel arvestatud. Pole ju võimalik, majas elab ometi nii mitu inimest. Hm, kust neil need andmed? Ja mis see üldse nende asi peaks olema? Vastasin, et mõõtja nii näitab, ju siis nii on. Selle peale öeldi, et ega tea, ju te võtate kõrvalt, eramaja ja aed tahab ju ka kastmist saada (väljas sadas hetkel paduvihma!). Soovitasin daamil järele mõelda, enne kui hakkab süüdistusi loopima ja lõpetasin kõne.

Eile helistas aga hoopis teine, hääle järgi otsustades tunduvalt noorem daam. Viisakalt päris, millal mulle sobiks, et nad tulevad mõõtjat vahetama, olla plaaniline vahetuse aeg kätte jõudnud. Temale mainisin, et viimase poole aasta jooksul on juba paar korda mehaanik helistanud ja aja kokku leppinud, siiski tulemata jätnud. Kinnitas, et seekord tuleb kindlasti. Saigi siis täna pärastlõunaks aeg kinni pandud.

Paar tundi tagasi aga helistas mehaanik (hoopis teine kui viimati), vabandas ja küsis, kas ta tohiks siiski varem tulla, ta üsna lähedal ja pärast peaks linna teisest otsast tagasi tulema. Sobis. Tuli, vaatas, kümne minutiga oli töö tehtud, kuivatas enda järelt mõõtja aluse ka ära.

Sellised klienditeenindajad mulle meeldivad.

Ei räägigi vene keeles?

Nõnda imestas ühe vene telekanali saatejuht, kui täna kokkulepitud intervjuud läksin andma. Tuletasin talle meelde, et oli ju kokku lepitud - mina räägin eesti keeles, nemad ise tõlgivad.

Ei, asi ei olegi põhimõttes. Ma saan venekeelse suhtlusega hakkama küll, aga ametliku jutu korral eelistan eesti keelt. Kui inimesega näost näkku rääkides võin oma mõtet mitu korda üle korrata, vajadusel kasvõi käed-jalad appi võtta, siis teles see kuidagi ei lähe ju. Ametlik info peab olema vaatajale üheselt mõistetav ning kui toimetaja või tõlk selle edasiandmisega hakkama ei saa, on see nende vastutada.

Tegelikult polnud mingit probleemi - kümmekond minutit meigile, kümmekond lindistusele. Saatejuht rääkis ja esitas oma küsimused vene keeles, mina vastasin eesti keeles. Saatejuhi tekst oli ju varem ette valmistatud, jooksis monitoril ja ei tekkinud hetkekski teineteisest möödarääkimise võimalustki.

Ma ei mäletagi, millal ma viimati eestikeelse meediaga suhtlesin. Kuidagi on nii välja kukkunud, et meie tegevuse vastu tunnevad huvi ja soovivad täiendavat infot saada just venekeelsed kanalid. Üks põhjus on meie erinev kultuuritaust kindlasti. Eestlased ei usalda meediat nii palju, nemad eelistavad ise infot otsida. Venelased aga on palju rohkem meediausku, see info, mis sealt tuleb, on neile oluline ja nad usaldavad seda. See muidugi paneb esinejale ka suure vastutuse, iga sõnavõtt ja intervjuu peab olema läbi mõeldud.

Pärast lindistust vahetasime saatejuhiga veel paar minutit mõtteid keeleteemadel, kusjuures tema rääkis väga korrektset eesti keelt, üsna väikese aktsendiga. Minule tõi see meelde ühe seiga lapsepõlvest (mida ma talle siiski ei rääkinud). Kunagi koolitüdrukuna jäin ühes kesklinna toidupoes hätta, ei osanud vene keeles seletada, millist vorsti ma täpselt tahan. Müüja sõimas mu lihtlabaselt läbi ning lõpetas sõnadega: "Ega ma sinusuguse plikanati pärast pea eesti keelt hakkama õppima!"

Ajad on muutunud...

pildil Faehlmanni tänava telemaja

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi...

Nägin täna hommikul toredat pilti.

Lähikonnas elab üks väga kena aiaga pere. Alati hoolitsetud, puhas ja korras. Aiatagune aga on linna maa ning praeguseks üsna rohtu kasvanud. Hommikul oligi siis noorperemees trimmeriga aia taga ja niitis seda heina maha.

Ega ta ei peaks seda tegema, linna maa ja niikuinii mingil ajahetkel saadab linnavalitsus töötud hädaabitööde korras heinale. Ilmselt aga hakkas kontrast aia ja aiataguse vahel peremeest häirima, pealegi käivad sealt mööda kõik turuleminejad. Linnavalitsuse kirumise asemel oligi siis lihtsam ise plats ilusaks teha.

Mina aga vaatan oma väravast üle tee heinamaad ja ohkan - trimmeri juhe jääb liiga lühikeseks, vikat aga igatseb uut vart ja veidikest luiskamist. Pean ikka Nõmme linnavalitsusele lootma jääma ning soovima, et nad seda tööd vähemalt jaanipäevajärgsel hommikul  kell kuus ei hakka tegema nagu viimastel aastatel kombeks saanud...

Mööda teed, mis kividega kaetud...

Tee - metsatee, sõidutee, mäest üles ja alla... Iga tee algab kuskilt ja lõpeb kuskil... Hea, kui tee otsas ootab midagi head... Tee, et minna, tee, et tulla...

Kõige ilusam on kodutee...

Riik peab õla alla panema

Olen siin blogis mitmelgi korral kobisenud kurtide ja kiire abi teemadel ning märkinud, et see tuleks lahendada riigi tasemel, ametkonnad omal jõul selle probleemiga toime ei tule. Lõpuks on ka Tallinna invakomisjon samale arvamusele jõudnud, kaua aga lahenduse otsimine veel aeg võib võtta, ei tea keegi. 1.juuli, mil suitsuandur kohustuslikuks muutub, on vaid mõne nädala kaugusel!

Tallinna linnavalitsuse invakomisjoni korralisel koosolekul tõstatus 
põhiteemana kuulmispuuetega inimeste päästeabi korraldamise muutmine 
ning riikliku regulatsiooni vajadus.

Invakomisjoni tööd juhtiv abilinnapea Merike Martinson ütles, et 
politsei ja päästeameti esindajatega on mitmel korral arutatud 
probleeme, mis on seotud kuulmispuuetega inimestele kiireloomulise abi 
tagamisega. „Sõnumi teel edastatav abikutse on teel liiga kaua ning 
kitsale sihtrühmale turvalise süsteemi loomiseks on vajalik riiklik 
regulatsioon,“ ütles Martinson. „Invakomisjoni otsusega teeb Tallinna 
linnavalitsus vastava pöördumise majandus-ja kommunikatsiooni-, sise- 
ja sotsiaalministeeriumile juriidilise ja tehnilise korra 
väljatöötamiseks. Edastaja peab olema fikseeritav ja sõnum 
identifitseeritav ning teenus tasuta.“

Invakomisjoni koosoleku päevakorras oli ka tugiisikuteenus puudega 
lapsele tavalasteaias ja -koolis, Tallinna erivajadustega laste koolide 
tulevikuperspektiiv ning tugiisikuteenus psüühikahäiretega ja 
vaimupuudega inimestele Tallinnas praegu ja edaspidi.

Tallinna linnavalitsuse invakomisjon käib koos neli korda aastas ja 
sinna kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuameti, puuetega inimeste 
erinevate organisatsioonide ja linnaosavalitsuste esindajad.

Pildil on kuulmispuudega inimestele mõeldud alarmsüsteem, pildistatud möödunudaastasel invamessil, ning selle hind on esialgsetel andmetel 4000-5000 krooni, millest isikliku abivahendi kaardi olemasolul võidakse kompenseerida 50%.

Ega iga liikumine pole sport

Nii vähemalt arvab Tallinna linnavalitsus, kui teeb volikogule ettepaneku piirata puuetega inimeste sporditegevusele antavat toetust. Osaliselt õige kah, aga eelnõu seab löögi alla just väiksemad organisatsioonid...

Linn täpsustab sporditegevuse toetamise korda



Tallinna Linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule määruse eelnõu, 
millega muudetakse sporditegevuse toetamise korda – täpsustatakse puuetega
inimeste sporditegevuse toetamist ning sporditegevuse toetamise üldiseid 
ja toetuse summa kujunemise aluseid. 



Eelnõu järgi antakse toetust senise vanuse piiranguta puuetega inimeste 
asemel 4‑19‑aastastele puuetega lastele ja noortele ning püsiva 
töövõimetusega inimestele, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks 
riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega
vähemalt 40 protsenti. Noorsportlaste toetuse määramisel 4-6- aastastele 
lastele muudetakse koefitsiendimäära - senise 0,4 asemel vähendatakse seda
0,2-le. Lisaks senistele toetuse saamise tingimustele peab toetust 
taotlevas spordiorganisatsioonis olema vähemalt 25 harrastajat ja 100 
harrastaja kohta vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega 
treener v.a puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed.
Samuti on selgemalt sätestatud, et terviseedendamiseks ja raviks 
sporditegevuse toetust ei anta. Määratletud on toetuse kasutamise kulude 
nimekiri, mis on seotud võistluste ja spordilaagritega.



Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on probleeme tekkinud puuetega 
inimeste sporditegevuse toetamise piiritlemisega, kuna kehtiva määruse 
järgi võib toetust saada igasuguseks sportlikuks tegevuseks. „Määruse 
üldine eesmärk on toetada saavutussporti, mitte aga spordi spetsiifilist 
valdkonda nagu tervisesport, mille all võib tegeleda igasuguste 
liikumisharrastustega. Kontrolli käigus on selgunud, et puuetega inimeste 
sporditegevuse korraldamiseks antavat toetust kasutatakse ka mitmesugusel 
ravieesmärgilisel tegevusel nagu teraapia, hipoteraapia jms.,“ selgitas 
Jäppinen. „Eelnõu eesmärk ei ole muudatustega puuetega inimestelt toetuse 
saamise võimaluse äravõtmine, vaid antud sihtgrupi toetamise reeglite 
korrastamine. Saavutusspordi toetamine sporditegevuse toetamise korra 
järgi jääb endiseks. Toetust tervisespordiks ja muuks kehaliseks 
tegevuseks ning raviks on samuti võimalik endiselt taotleda 
projektipõhiselt Tallinna Spordi- ja Noorsooametist (v.a ravitoetus), 
sotsiaal- ja tervishoiuametist ning linnaosade valitsuste 
sotsiaalhoolekandeosakondadest. Lisaks eelmainitule tuletan kõikidele 
tallinlastele meelde, et Tallinnas on edukalt käivitunud terviseliikumise 
programm „Tallinn Liigub“, mis oma ligi 250 tervisespordiüritusega pakub 
liikumisvõimalust väga erinevatel spordialadel ja sealt leiab iga 
tallinlane kindlasti endale sobiva ja jõukohase ürituse“. 



Eelnõu kohaselt põhjendatakse 4-6-aastaste lastel põhineva 
koefitsiendimäära vähendamist 0,4-lt 0,2-le sellega, et kulud laste 
üldkehaliste harjutuste läbiviimiseks ei ole väga suured. Antud vanuses 
laste treeningud toimuvad peamiselt lasteaedades päevaprogrammi raames ja 
treeningus osalevad lapsed on kohapeal. Eesmärki täidab suures osas ka 
riiklik alushariduse õppekava. Liiati ei ole üürikulu, vajalik inventar 
laste üldkehalisteks harjutusteks on olemas, tihti on treeneriks sama 
lasteaia õpetaja-liikumisjuht, kel on lisaks vastav treeneri 
kutsekvalifikatsiooni tase. Ühtlasi täiendatakse toetuse andmise üldiseid 
aluseid, mille järgi antakse toetust spordiorganisatsioonile, kus 
harrastajate arv on vähemalt 25. Muudatuste eesmärgiks on tagada 
organisatsiooni jätkusuutlikkus – suurema spordiklubi sektsioonina 
tagatakse paremad võimalused treeningrühma arenguks ja sportlikeks 
saavutusteks ning suuremad klubid on võimelised täitma laialdasemat 
eesmärki – spordi igakülgne arendamine ja kättesaadavaks tegemine 
suuremale arvule soovijatest. 



Uue nõudena spordiorganisatsioonidele on, et iga 100 harrastaja kohta peab
olema vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega 
treener. Treeneri kvalifikatsiooninõude täitmine tagab 
spordiorganisatsioonis vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning 
looks harrastajatele eeldused paremateks sportlikeks saavutusteks. 
Erandiks on puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed,
kelle puhul lähenetakse treeningule individuaalselt. 

Uus teatmik

Tallinna Puuetega Inimeste Kojal on valminud venekeelne infoteatmik 
"Abiks puudega inimesele 2009", mis on suunatud eeskätt puuetega 
inimestele ja nende lähedastele.

Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna 
linna poolt pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja 
toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja tema 
22 liikmesorganisatsiooni kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, 
kes soovivad liituda puuetega inimeste ühingutega.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja esinaine Tiiu Hermat: "Infomaterjal 
annab kompaktse ülevaate erinevatest teenustest ja toetustest, mida 
puudega inimestel on võimalik taotleda. Eeskätt püüame teatmiku abil 
suurendada nende puudega inimeste teadlikkust, kes ei oma ligipääsu 
internetis leiduvale infole ja seetõttu ei pruugi oma õigustest ja 
võimalustest piisavalt teadlik olla, kuna infot uute teenuste ja 
toetuste kohta tuleb pidevalt juurde."

Venekeelse trükise tiraazh on 1000 eksemplari.

Infoteatmikke jagatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses 
(Endla 59), Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning 
Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7). 
Elektroonilisel kujul on materjal kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste 
Koja koduleheküljel: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada 
puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 
22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 20 
000 puudega inimest, kellest 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.


Lisainfo:

Tauno Asuja
tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Telefon: 52 56 560
e-post: tauno@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Nüüd pani pirni!

Kati nimelt, kohe kui kapist välja puges... Üldse, ma ei saa aru, mis komme see blogijatel on tekkinud mind puuviljadega loopida :P   Aga kolm pidi kohtuseadus olema, nii et olgu siis seekord veel pealegi. Järgmisi puuvilju ma enam edasi ei viska, pistan ise nahka.

Reeglid:

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

1. Kuna Kati mind just pirniga võrdles, tuligi meelde, et Tartus vanaema-vanaisa aias oli mul nimeline pirnipuu, mille vanaisa minu jaoks istutas. Pirne sain ma sealt väga vähe maitsta, puu hakkas hilja kandma ja juba paarkümmend aastat seda aeda meie jaoks enam ei olegi, pärast vanaema surma müüdi kõik maha. Head pirnid olid küll ja sealt ma oma suure pirniarmastuse sain ka.

2. Kartuli tulek Eestimaale lõpetas siin näljahädad, seega väga tähtis mugul. Ning kartulist annab ikka väga palju erinevaid maitsvaid roogi teha.

3. Nüüd tuleb ilmselt võtta sihikule need blogijad, keda teised veel üles leidnud pole.

Tiia - arbuus, pealt kõva roheka koorega, seest punane ja mahlane.

Maret - õun igatepidi, roosa ja ümmargune.

Aire - kollane päikesena särav kõrvits.

Ja nagu öeldud - nüüd aitab!

Võlgade võrgus?

Kuidas välja rabelda? Pole hullu, Tallinna linnavalitsus pakub abi.

Tasuta võlanõustaja hakkab tööle otse linna südames

Et võlanõustaja abi vajab järjest rohkem inimesi, jagatakse nüüd 
asjakohaseid tasuta nõuandeid ka linnavalitsuse teenindussaalis.

Tarbijakaitsekonsultant Ene Mändlo nõustab võlglasi infosaali 
lahtiolekuaegadel nö elava järjekorra alusel. «Meie juurde tasub tulla, 
kui ei suuda enam võlgu tasuda või on juba inkassofirma ukse taga,» 
ütles Mändlo. «Võib tulla ka siis, kui võlgu veel ei ole, aga varitseb 
oht, et laenumaksete tasumisega tekib raskusi. Meie saame anda nõu, mida 
ja kuidas edasi teha.»

Kuigi võlanõustaja ei võta kelleltki võlgu ära ja raha ei jaga, saab 
temalt mõnikord abi, mille peale ise tulla ei oska. Näiteks kui trahv 
tehti juba kolm aastat tagasi ja inimene suudab kohtule ära tõendada, et 
tal pole vahepealse aja jooksul olnud rahalist võimalust seda ära 
maksta, loetakse trahv aegunuks. Aga muidugi mitte sel juhul, kui 
inimene on trahvi tasumisest lihtsalt kõrvale hiilinud.

Lisaks linnavalitsuse infosaalile hakkab võlanõustaja tööle Lasnamäe 
linnaosa valitsuse ruumides. Kohale võib tulla esmaspäeviti kella 15-18 
ja neljapäeval 9-12, soovitav on end eelnevalt registreerida telefonil 
645 77 64. Tööd jätkavad võlanõustajad aadressil Tuulemaa 6 ja Akadeemia 
tee 34.

Probleemid kasvavad

Akadeemia tee võlanõustaja Ülle Schmidti sõnul on viimasel ajal tema 
juures abi otsimas käinud ligi sada inimest kuus, ja probleemid on 
tõsisemaks läinud. Samuti on töötuid rohkem «Üks töötu tuleb teise 
järel,» rääkis Schmidt. «Peaaegu pooled minu klientidest on töötud, 
lisandunud on just korterilaenu probleeme. Ühelt poolt pangad küll 
annavad laenupuhkust, aga kokkuvõttes võib asi hoopis kallimaks minna.»

Tallinna sotsiaaltöökeskuse osakonnajuhataja Eve Võrgu sõnul kasvas 
klientide arv hüppeliselt selle aasta veebruaris. Kui aastavahetuse 
paiku käis kuus keskmiselt 160-170 hädalist, siis veebruaris tuli neid 
kohale juba üle 250 ja märtsis ligi 300. «Veel aasta tagasi oli kõige 
sagedasem probleem SMS-laenud, nüüd aga on aktuaalseimaks saanud 
võlgnevused pankadele, sealhulgas BIG-ile,» selgitas Võrk.

Võlgnevus pangale tähendab tavaliselt raskusi eluasemelaenudega või on 
laen võetud eluaseme remontimiseks ning tagatiseks on pandud korter. 
Inimestele valmistavad muret tarbimislaenud, autoliisingud jm 
väikelaenutooted, aga hätta on jäädud ka kommunaalkulude ja 
elektriarvete tasumisega. SMS-laenude teema on langenud kolmandale kohale.

Võlanõustaja sõnul on kõige olulisem, et inimene ei peidaks probleemide 
korral pead liiva all. «Tihti on inimesed hirmul ja teadmatuses, 
kiirlaenufirmad mõnikord hirmutavad ja inimesed poevad peitu,» lausus 
Schmidt. «Meie näitame kliendile, millised on tema valikud ja mida üks 
või teine valik kaasa toob.»

Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul annavad esmast võlanõu kõik 
sotsiaalhoolekandeosakonnad. Kui sellest jääb väheks, suunatakse inimene 
võlanõustaja juurde. Samas võib oma probleemiga tulla ka otse 
võlanõustaja juurde. «Kuna raskustesse sattunud inimeste arv on viimasel 
ajal oluliselt kasvanud ja järjekorrad võlanõustajate juurde olid juba 
mitme nädala pikkused, otsustasime seda teenust laiendada,» ütles Mutli. 
«Aga kuigi võlanõustaja on võlgnikule igati toeks, siis võlga ta ometi 
ei maksa.»

Puu otsast potsatanud

... nagu küps ladvaõun (Tiiatibu arvamus).

Korra olen seda meemi juba teinud, aga ega kuskil kirjas pole, et ei võiks uuesti teha.

Reeglid:

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

1. Üks lapsepõlvemaitse on kindlasti jänesekapsas. Kevaditi sai ikka metsas kolatud ja neid hapukaid lehti näksitud. Paraku selles kohas neid enam ei kasva, olen otsinud...

2. Kas just kõige tähtsam, aga põhjamaadel on kindlasti oluline rukis - leib on ju meie põhitoidus.

3. Annab otsida blogijaid, kes selle mänguga veel pihta pole saanud...

* Kirjatsura - sibul, pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline, vahel kibe ja paneb pisarad jooksma, aga temata on toit maitsetu.

* Iibis - suur kollane ploom, pehme ja mahe, aga sees kõva kivi.

* Anneli - rabarbar. Üldiselt vajab kasvamiseks head mulda, aga tuleb ka vähesega toime. Hapukas ja mahlakas.

Ps. Tutti-Fruttil on käimas fotokate loosimise kampaania. Osaleda saab siin:http://www.spindo.eu/tutti-frutti/. Aga mis veelgi parem: nad lubasid puuviljameemi edasipildujate vahel kastitäie komme loosida!

Naeruga uude töönädalasse!

Pühapäeva õhtu. Eelmisest väsitavast töönädalast on kindlasti välja puhatud, uus ootamas. Või on nädalavahetus hoopis nii väsitav olnud, et tööleminekule ei taha mõeldagi?

Pole siin viriseda midagi, suunurgad ülespoole ja töökoha poole sammu marss!

Kolm on seltskond

Kolm pidi ka koolipoisi number olema, nii et mitte eriti hea ja ega see number mulle omal ajal meeldinud küll. Mina ju ei tohtinud kolmesid saada, siis tuli kohe pikk tiraad, kui laisk ja lohakas ma ikka olen.

Aga hilisemas elus on kolm päris heaks numbriks osutunud, lapsigi on mul kolm :P

Fotosilma ette on kah mõned kolmikud jäänud.

Kolm õde - tänapäevane variant.

Kolmeharulised puud.

Männikasvud kolmekesi. Kolm õiekest ühe varre otsas.

Lustima!

Olen seda asja juba korra reklaaminud, nüüd aga on parem ja põhjalikum selgitus tegijatelt endilt:

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=128071


Rõõmsaid ratastoolis noori häirib nende haletsemine


Rõõmsate ratastoolis noorte Tauno Terve, Karl Neilinni ja
Jüri Lehtmetsa soov on, et teataks rohkem ratastooliinimeste tegevusest.
Nii korraldavad nad homme Kristiine keskuses ürituse, et tavainimesi ja
ratastoolis liiklejaid omavahel lähendada.

Kaks aastat tagasi Tallinna õppima asunud Tauno Terve (21), Jüri
Lehtmets (22) ja Karl Neilinn (22) avastasid, et ratastoolis noortel ei
olegi nii palju võimalusi pealinnas vaba aega veeta, kui nad lootsid, ja
asusid olukorda parandama.

Tallinnas ratastoolis noorte elu parandamine kulmineerub homme Kristiine
keskuses Terve, Lehtmetsa ja Neilinni organiseeritud üritusega, et
teavitada tavainimesi ratastoolis noorte tegemistest.

Seal saavad kõik proovida, kuidas on ratastooliga liigelda, läbides
võistlusel ka ettenähtud raja, kus on nii kaldteed kui ka vaibad.

«Üks osa rajast on natuke keerulisem,» rääkis Terve. Ent mis raskemal
rajaosal ees ootab, selle jätsid noored saladuseks.

Nii suurt üritust, nagu Kristiine keskuses homme aset leiab, ei osanud
noormehed ettegi kujutada. Idee tutvustada ratastoolis noorte tegemisi
sai alguse mõttest korraldada oma koolis, Astangu
kutserehabilitatsioonikeskuses ratastoolis inimestele pidu.
Ent tuttavate algatusel mõtlesid noored asja suuremalt ja otsustasid
võtta ette suurema projekti, mille nimeks «Pidu ratastel».

Tallinnas elatud aja jooksul toimunud arenguid peavad Terve, Lehtmets ja
Neilinn sellisteks, mida nad ei oleks uneski ette näinud. Pealinna elama
asudes ei arvanud nad näiteks, et trollijuhid neid nägupidu tundma
õpivad. Nimelt on noored kahe aasta jooksul trollijuhid välja
koolitanud, et nad ratastoolis liikuvatele inimestele bussis kaldtee 
avavad.

Neilinn rääkis, kuidas ta eelmisel kevadel otsustas, et proovib
kesklinna sõita trolliga. Esimene kogemus noormehele oli väga positiivne
ja nii otsustas ta järgmisel korral kutsuda kaasa ka Lehtmetsa.

Teisel katsetusel selgus, et kõik trollijuhid ei olegi teadlikud, et
nende juhitavates uutes trollides on olemas kaldtee, mis spetsiaalselt
ratastoolis inimestele mõeldud. «Mul on kaldtee bussis või?» meenutas
Lehtmets trollijuhi küsimust.

Noormees lisas, et algul lasksid trollijuhid lihtsalt bussi madalamale,
et noored transpordi peale saaksid. «Kui ilmad päikselisemaks lähevad,
proovime trammisõidu ka järele,» rääkis ta rõõmustades.

Samas ei ole kõik trollisõidu kogemused poistele nii positiivsed olnud.
Neilinni sõnul on talle osaks saanud ka ropp venekeelne sõim. «Tõlkes
oli see nii, et mida teiesugused trollis teevad, te peaksite üldse
loomaaias olema,» meenutas ta trollijuhi sõnu.
Ent pärast kõnet trolliparki ja rääkides seal edasi trollijuhi
meeleoluka monoloogi, on trollijuht nüüd nagu ära vahetatud. «Nüüd
kamandab ta trollis isegi inimesed eest ära, et ma kusagil olla
saaksin,» rääkis Neilinn rõõmsalt.

Küsimusele, kas nii rõõmsameelseid noormehi ka haletsetakse ja nendega
suhtlemisest eemale hoitakse, vastasid nad, et juhtumeid on olnud küll.

«Mulle ei meeldi see, et meedias soovitakse meilt nii-öelda pisarat
välja kiskuda,» rääkis Lehtmets ja meenutas, kuidas temast sooviti mõni
aeg tagasi artiklit kirjutada, aga ajakirjanik pettus, et ta oodatud
hala noormehe suust ei kuulnudki.

«Olin siis küll just haiglas ravil, aga mulle halada ei meeldi,» ütles
ta ning lisas, et tema näolt rõõmsat naeratust nii kerge pühkida ei ole.

Et elus edasi jõuda, mõtlevad poisid ise, et igal olukorral on lahendus.
«Kui ühes kohas on äärekivi liiga kõrge ja ratastooli jaoks kaldtee
puudub, siis kuskilt ikka alla saab,» valgustas Terve olukorra
lahendusest. «Selle pärast ei saa veel püssi põõsasse visata.»

Miks mitte minna ja ise ka proovida? Uued kogemused on alati teretulnud ja ehk hakatakse siis ka rohkem mõistma teistsugust maailma kui meie endi oma.

Puuviljamäng

Suvi on astumas oma õigustesse. Kõik lokkab, õitseb ja lõhnab ning kaugel see puuviljade ja marjade aegki siis enam. Turult saabki juba kõike, maasikalõhn käib üle pea. Olekski vist sobiv käivitada üks uus suviselt magus meem, sedakorda puuviljateemaline.

Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

1. Minu jaoks meenutab lapsepõlve üks kindel õunapuu. Erilise maitsega õunad, selliseid pole mitte kunagi ega kuskil mujal saanud. Isegi rohelisena polnud nad hapud, kuid valmina kaua ei seisnud ka. Tegelikult on see õunapuu mul praegugi aias ja kannab igal aastal vilja kah.

2. Eks see kõige tähtsam pidi ikka õun olema - millegipärast kujutavad kunstnikud hea ja kurja tundmise puu vilja enamasti ikka õunana. Kui Eeva ja Aadam poleks sellest puust maitsnud, vaevalt siis inimkonda praegusel kujul eksisteeriks :P

3. Ja nüüd palun mitte kellelgi solvuda, tegemist on minu subjektiivse arvamusega, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele!

Wild - loomulikult sidrun! Pealt ilus kuldkollane, ettevaatamatul käsitsemisel aga pritsib haput mahla näkku. Mõnedele täiesti vastuvõetamatu, teised ei kujuta elu temata ettegi.

Ninataga - karusmari. Kui rapsides kallale lähed, torgib su okastega ära, kui aga õrnalt ja ettevaatlikult lähened, võid mõnusa naudingu saada.

Sjgelle - pirn. Ja mitte mingi Hiinast imporditud jahune käkk vaid ikka ehtne ja eestimaine, mahlane ja nauditav.

Nii kullakesed, teie puuviljavalik palun!

Edit:

Krissu väidab, et kõgi mängijate vahel loositakse välja kast Tutti-Frutti komme ka. Ärge selle peale väga lootke, need kommid on MINU :P

Tõrvalärakas meepotis

Meepott - uuendatud Nõmme turg.  On ilus, on palju head kaupa, on toredad müüjad. Seda arvasin enne ja arvan nüüdki.

Tõrvalärakas - turg on vist mõeldud ainult noortele, ilusatele, tervetele. Vanurid, puuetega inimesed, lapsevankritega emad - hoidke heaga eemale! Või kui tulete turule, imetlege lilli, ostke kapsast ja porgandit. Liha ja kala, piim, tassike head kohvi - milleks teile seda vaja?!

Käisin turul fotoaparaadi ja mõõdulindiga, pildistasin ja mõõtsin treppe ja lävepakke, rääkisin inimestega. Alla 10 cm kõrgust lävepakku ei leidnudki, turu tagumises osas on trepiastmed 20 cm kõrgused. Ratastooliga või lapsevankriga kioskitesse sisse ei saa. Haigete jalgadega vanainimesed ei suuda ka treppidest üles ronida, seda enam, et pole ka ühtegi käsipuud. Muide, ka tualettidesse tuleb trepist ronida, sellest, et kuskil ka inva-WC oleks, pole vist mõtet rääkidagi.

Pakkusin teemat arendamiseks ja kajastamiseks nii Rahvusringhäälingule (konkreetsemalt AK toimetusele) kui ka Kanal 2 Võsareporterile. Vastuseks on vaikus. Ainus, kes mingit huvi ilmutas, on Eesti Päevaleht, nende osaluseksperimenti kirjeldab Tiia ilmekalt.

Ajal, kui igal pool rõhutatakse euronõuete täitmise vajalikkust, tuleb paraku kurvastusega tõdeda, et Nõmme turg EI VASTA euronõuetele. Pole isegi täidetud meil juba aastast 2002 kehtivat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrust ligipääsetavuse tagamise kohta. Projekteerimisel ja ehitamisel ei ole kaasatud eksperte (kes on meil siin täiesti olemas ja vägagi pädevad).

Hullem veel - nüüd ei taha keegi tunnistadagi, et on ämbrisse astutud, selle asemel ülbitsetakse ja püütakse selgeks teha, et mingi MTÜ polegi riigile või Tallinna linnavalitsusele arvestatav partner. Valimiste künnisel eriti nahaalne, peab ütlema.

Nõmmekana olen ma õnnelik, et turg olemas on. Inimese ja kodanikuna paraku mitte nii väga.

Otsid tööd? Mine Piritale!

SUUR TÖÖMESS -Abiks töö otsijale

TASUTA!!!

Eesti Näituste messikeskus, Pirita tee 28
3. juunil 2009 kell 9-17

Kui Teid huvitavad teadmised, mis aitaksid tööturul paremini toime tulla, 
siis tulge kindlasti töömessile Abiks tööotsijale. Terve päev on täis 
kasulikke nõuandeid ja võimalusi oma tööalase tuleviku planeerimiseks!

OLULISED TEEMAD IGALE TÖÖOTSIJALE

Hulgaliselt kasulikke nõuandeid toimetulekuvõimaluste kohta jagavad 
spetsialistid sotsiaalministeeriumist, tööinspektsioonist ja töötukassast.
Näpunäiteid, kuidas ka keerulisest olukorrast on võimalik väljapääsu 
leida, jagavad võlanõustajad ja juristid. Tutvustakse uut 
töölepinguseadust, räägitakse töötajate õigustest ning üldisest olukorrast
finants- ja kinnisvaraturul.

VÕIMALUS LEIDA UUS TÖÖ

See võib olla just Teie võimalus uue karjääri alustamiseks, sest töömessil
Abiks tööotsijale on kohal:
• tööandjad
• ametikoolid
• koolitusfirmad
• ja paljud teised

Osalege kindlasti, sest ükski hea nõuanne pole tööturul üleliigne!

Lisainfo: http://www.fair.ee/index.php?mess=1211

Nõmme eraldamine Tallinnast on alanud

Vastu kõiki ootusi ei alustanud seda protsessi Nõmme 'separatistid', vaid Tallinna Linnavalitsus koostöös Tallinna Autobussikoondisega.

Või kuidas mõista otsust võtta käigust maha buss 23A  ja liini 23 lühendada nii, et lõpp-peatus ei ole enam Bussijaamas vaid Kaubamaja juures?

Olid ju need ainsad bussid, mis kulgesid Kadaka teelt läbi Nõmme, Rahumäe ja Tondi  kaugliinide bussijaamani. Tänasest alates enam ei kulge...

Vaatasin sõiduplaanide lehelt, kuidas siis edaspidi liigelda tuleks. Pakkumisel on kaks ümberistumisega varianti, olenevalt kellaajast. Ühel juhul on järgmisele bussile pääsemiseks vaja ligi 10 minutit jala kõndida, teisel juhul pääseb paari minutiga. Igal juhul aga tuleb uus pilet osta kui kuukaarti ei ole ning ajakulu on ka tunduvalt suurem.

Võiks öelda, et ega bussijaam pole koht, kuhu iga päev sõidetakse, elate üle. Esiteks on tavaliselt ka mõni priskem kott kaasas, kui kuhugi kaugemale sõiduks läheb. Pole just mõnus seda ühe bussi pealt teisele lohistada.

Teiseks aga jääb sinnakanti mitu olulist asutust, kuhu pääsemine ebamugavamaks on tehtud.

Keskturg, Siselinna kalmistu - sinna on inimestel aeg-ajalt ikka asja. Veel olulisem on aga, et see oli ainuke buss, millega Nõmmelt ja Rahumäelt mugavalt ja kiiresti Ida-Tallinna keskhaiglasse pääses (lastepolikliinik ja silmakliinik ju ka seal).

Ning mõned inimesed lihtsalt töötavad sealkandis ja peavad tööle ja kojusõiduks nüüd muid variante otsima.

Ainuke pluss - bussid käivad nüüd tihedamini ja madalapõhjalisi on rohkem...