tag:blogger.com,1999:blog-1622932489607330888.post2691585866014344561..comments2023-07-03T17:22:35.848+03:00Comments on elumere lainetel: Sellest ju ei räägita...kukupaihttp://www.blogger.com/profile/10977250400067545479noreply@blogger.comBlogger4125tag:blogger.com,1999:blog-1622932489607330888.post-56185949948442378882016-02-15T12:16:01.790+02:002016-02-15T12:16:01.790+02:00Oma ema matustel tundsin selgesti, kui palju mind ...Oma ema matustel tundsin selgesti, kui palju mind aitas teadmine, et ma tean, mida teha. Mitte kõike, mitte palju, aga järgides osagi nende suguvõsa matusetraditsioonidest, tehes selle vähesegi ära... Mul oli tunne, et ma teen midagi tema heaks. Selle viimase asja, mis on minul temale anda, sest kõik edasine on juba temast sõltumatu ja tema-järgne. <br />Hiljem olen mõelnud, et see on loomulik osa leinaga toime tulemisest, mis tänapäeval inimestel sageli puudu jääb. Shokk ja valu ja tühjus ja teadmatus ja süütunne ja kõik muu on sinuga niigi. Ent puuduvad mehhanismid positiivsete emotsioonide tundmiseks, selliseks loomulikuks ja järkjärguliseks liikumiseks kahe ajastu vahel. Üks, kus see inimene on osa su elust; teine elu, mis järgneb ilma temata. Matused ja kogu see matusekorraldus (mitte vaid matus ise, vaid kõik eelnev ja järgnevgi), mis arvestab ja läbi selle tähistab ennekõike lahkunut, annab võimaluse leppida, hoolida, olla tänulik, tunda hakkamasaamist. Imelikul kombel teeb see lihtsamaks ka sinna faasi jõudmise, kus surm enam nii palju haiget ei tee; kus mõtted sellest, millest ilma oled jäänud, asenduvad mötetega sellest, mida sa oled temalt saanud. Krissuhttps://krissu.wordpress.com/noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1622932489607330888.post-58635820280342336772016-02-15T11:37:46.757+02:002016-02-15T11:37:46.757+02:00Meie peres on küll sellest juttu olnud. Kuna neid ...Meie peres on küll sellest juttu olnud. Kuna neid lahkumisi on ikka olnud, siis ona asjad omavahel ka selgeks räägitud.<br />Olles ise pärandiasjade ajamisele kohutavalt aega kulutanud, lisaksin ka, et täiskasvanud inimesel, kellel on mingitki maist vara, peaks olema ka testament. Teeb mahajääjate elu oluliselt lihtsamaks. Eve Piibelehthttps://www.blogger.com/profile/07116911782534706534noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1622932489607330888.post-84173966347973884472016-02-15T05:43:04.073+02:002016-02-15T05:43:04.073+02:00Mul ka hea meel siin blogis elumärki näha ;)
Huvit...Mul ka hea meel siin blogis elumärki näha ;)<br />Huvitav, et meie oleme oma kaasaga ja isegi lastega rääkinud, mis ja kuidas. Ja seda juba päris tükk aega tagasi, kui veel surm just nii tavapärane külaline pole.<br />Aga tean seda tunnet küll, kui ei taha inimesele otse öelda, kui sured, siis on hea, kui pangaasjad on nii ja teistmoodi paigas. Tavaliselt ütlen: kui sinuga peaks midagi juhtuma. Ja tema oma kõrge vanuse juures muidugi vahel ütleb, kui ots peale tuleb :)<br />enetimmhttps://www.blogger.com/profile/18030740326331832871noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-1622932489607330888.post-39229563567081310992016-02-15T01:57:10.006+02:002016-02-15T01:57:10.006+02:00Tore, et jälle kirjutad või viimase postituse valg...Tore, et jälle kirjutad või viimase postituse valguses irooniliselt peaks ütlema "elumärki ilmutad".<br /><br />Selle suremisega on keerulised lood - surijal kama2 kui ta just mõnele religioonile pühendunud ei ole ja vastupidine toimimine mahajääjatele ebaavuse valmistaks. <br />Aga ateistile - ega ei viitsi enne surma mõelda, kes mahajääjaist solvuma hakkavad, et nende tahtsi asju ei seadnud. <br />E äkki: inimesed, rääkige omavahel, kuni saate.<br /><br />Ja minusugune küünik poriseb üldse kõige peale, et "mis tähtsust, mil viisil see roiskuv bioloogiliste rakkude kogum utiliseeritakse". <br /><br />Elagu pluralism!Anonymousnoreply@blogger.com